Konverentsil „Räägi minuga” esinejad
2. november 2023
Avasõnad
Ene Tomberg,
MTÜ Lastekaitse Liit, president
Tervitussõnad
Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit, juhataja
Tervitussõnad
Signe Riisalo, Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister
ESINEJAD
Foto Silver Raidla
„Miks me sellest ikka veel räägime?“ Laste olukord arvudes ja kuidas edasi.
Helen Jõks, Sotsiaalministeerium, lastekaitsepoliitika juht
Olen lastekaitse valdkonnaga seotud olnud erinevates ametites üle 20 aasta. See aeg on pakkunud väärtuslikke kogemusi nii lapse tugiisikuna mittetulundussektoris, lastekaitsetöötajana ja valdkonna juhina kohalikes omavalitsustes kui ka ministeeriumis asendushoolduse ja lastekaitsevaldkonda kujundades. Täna on minu peamiseks ülesandeks Sotsiaalministeeriumis koordineerida vajalikke muudatusi lastekaitsesüsteemis, et abi vajav laps ja pere oleksid varakult märgatud ja tulemuslikult toetatud. Leian, et lisaks mitmete süsteemi kitsaskohtade ületamisele eeldab see ka rohkem mõistmist, oskusi ning aega laste ja peredega koos olemiseks, nendega rääkimiseks ja mis kõige tähtsam, ka päriselt kuulamiseks. Iga laps ja pere ning peres tekkinud raskuste põhjused on eriilmelised. Olen veendunud, et abistamises saame olla edukad ja muutused saavad sündida vaid siis, kui otsime lahendusi mitte vaid laste ja perede jaoks, vaid üheskoos nendega.
“Isa ja Ema printsiip looduses ja kasvatuses.” Kasvatusalaste hoiakute paindumatus.
Endel Talvik, Psühhoanalüütik
Enda kohta on mul vähe öelda. Olen mees, psühhoanalüütik ja psühholoog. Huvitun inimese hinges toimuvast ning püüan mõista, kuidas tema sees toimuv projitseerub maailma ning vastupidi – kuidas meie ümber toimuv mõjutab meie psüühikat.
„Millisel väärkohtlemisel on pöördumatu tagajärg?“ Lapse arenguetapid sünnist koolini.
Helen Tartes-Babkina, Psühhoanalüütik, psühhoterapeut, kunstiterapeut
Olen laste, noorte ja täiskasvanute psühhoanalüütik, psühhoterapeut, psühholoog, kunstiterapeut. Mul on õnnestunud aastate jooksul välja anda kolm teraapiasisulist raamatut. Selle aasta lõpus ilmub koostöös kunstiterapeut Victoria Scottiga minu neljas väga sisukas raamat: „Kunstiteraapia – sissejuhatusest praktikani.“ Oman koostöös lastekaitse, ohvriabi ning Lastemajaga rohkem kui 15-aastast traumatöö kogemust laste ja noorukitega.
„Minu reeglid, soovid ja vajadused.“ Noorema kooliea arenguetapp.
Elise Tõllimäe, Gordoni perekooli koolitaja, perenõustaja
Mina olen ametilt pisut nagu hunt kriimsilm. Töötan nimelt Tartu Herbert Masingu kooli rehabilitatsioonimeeskonnas juhtumikorraldaja-sotsiaaltöötajana ning nõustan sealseid peresid. Lisaks sellele pakun perenõustamist/teraapiat Tartu Laste Tugikeskuses ja oma erapraksises, kus teen ka erinevatel teemadel koolitusi. Kaks korda aastas koolitan Gordoni perekooli koolitajana lapsevanemaid saama oma lastega tõhusamateks suhtlejateks.
Kodus koolitab mind ennast ja minu elukaaslast aga lapsevanemaks olemises kolmeaastane poeg, kellega kogeme omal nahal järk-järgult läbi kõik olulise.
Vajalikud oskused ja teadmised perede, suhete ja suhtlemise alal põhinevad sotsiaalteaduste kõrgharidusel ning on oma jätku saanud Kiira Järve Pereteraapia koolis. Neid toetavad mitmed täiendkoolitused ning elulised kogemused töös peredega.
Foto Ingrid Kuusk
„Piiride võlu ja valu.” Nooruki ja teismeea arenguetapid.
Olle Selliov, Koolipsühholoog
Töötan koolipsühholoogina Tallinna Reaalkoolis ja olen lõpetamas pereteraapia põhiväljaõpet. Teismelised on minu jaoks väga oluline sihtrühm, kuna koostöö teismeliste ja nende peredega moodustab koolis pea 2/3 kogu minu tööst. Tänu pereteraapiale olen õppinud, et perede kaasamiseta on teismelisi väga keeruline aidata. Eriti arvestades asjaolu, et probleemid on enamasti seotud peresuhetega. Varasemas elus olen muuhulgas töötanud Sotsiaalkindlustusametis ohvriabi juhina, kus sain anda oma panuse vägivalla ennetamisele Eestis. Suurim tunnustus minu tööle on see, kui näen noori ja nende vanemaid tegemas samme omavahelistes suhetes, millega peatatakse vanad toksilised ja destruktiivsed mustrid. See on märgiks, et noore tulevik on juba ümber kirjutatud.
„Murra muster, mitte laps.“ Kogemuslugu.
Merike Kandar, Kogemusnõustaja
Olen ema kahele lapsele, kogemusnõustaja, hariduselt klassiõpetaja ja ettevõtte Handgurmee perenaine. Juurtelt pärinen Hiiumaalt, kust tulin paljude aastate eest Tallinnasse õnne otsima. Täna täidan ühte oma elu missiooni: aidata abivajajaid, puudutada neid sooja emakallistusega.
Foto Enlil Sonn
„Iidol või idioot?“ Lapsevanema arenguetapid.
Aivar Haller, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, Euroopa Lastevanemate Liidu asepresident
Vajadus tagada oma lastele parem koolikogemus kui seda oli minu enda oma viis mind aastal 2004 Eesti Lastevanemate Liitu. Samal aastal asusin oma lastele kooli rajama ja heade eeskujude otsingul külastasin aastate jooksul praktiliselt kõiki Eestimaa koole – enamat kui 500. Koolides suhtlesin nii õpilaste kui õpetajate ja lastevanematega. Aastast 2017 olen Euroopa Lastevanemate Liidu asepresidendina lähemalt tundma õppinud 16 riigi haridussüsteeme. Kodu- ja välismaal kogutud teadmised ning praktilised oskused on aidanud paremini mõista laste, nende vanemate, kooli ja ühiskonna arenguga seotud probleemistikku. Järgnevatel aastatel püüan kolleegide abiga rakendada kõik õpitu ja kogetu uue põlvkonna hüvanguks.
MODERAATORID
Marilyn Lempu, Konverentsi moderaator
Olen 17-aastane aktiivne noor inimene. Tegutsen lapse õiguste saadikuna ja olen Saaremaa Valla noortevolikogus. Hobikorras näitlen, laulan ja mängin klaverit.
Ireen Kangro, Konverentsi moderaator
Töötan igapäevaselt Lastekaitse Liidus projektijuhina ja õpin oma pooleteiseaastase poja juhendamisel, kuidas olla talle võimalikult hea lapsevanem. Varasemalt olin sotsiaaltöö spetsialist omavalitsuses ja hooldustöötaja peredes. Oma olulisteks õpetajateks, seda eriti inimlikkuse ja heade peresuhete teemal, pean sügava liitpuudega lapsi ja nende vanemaid, kellega koos on mul varasemalt olnud rõõm töötada, ning oma perekonda.