Arhiiv Lastekaitse Liit › Laste õiguste ABC

Laste õiguste ABC

28. mai 2024

Laste õiguste ABC

Mida paremini teab iga laps ise oma õigusi, seda lapsesõbralikum on ühiskond.

Lapse õiguste ABC ehk mida peaksid teadma lapse õiguste kohta

“Lapse õiguste ABC” on võimalus Sul endal täpsemalt tutvuda lapse õigustega. Materjal koosneb videotest ja täiendavast lugemisest iga õiguse kaupa eraldi.

Materjal on koostatud lapse õiguste saadikute poolt ehk laste enda poolt lastele.

Lapse õiguste saadikud seisavad selle eest, et lapsed ise teaksid oma õigusi. Ja selle eest, et laste arvamused teemade kohta, mis neid puudutavad, jõuaksid nende vanemateni ja ka inimesteni, kes lapse elukohas või ka riigis lastega seotud asju otsustavad. Lapsi puudutavad teemasid on palju rohkem, kui me kõik arvata oskame – koolilähedaste teede ehitus, raamatkogu sisustus, arstabi lastele.

Lapse õiguste saadikute roll on võimendada iga lapse häält, ka selle lapse häält, kes ise ei julge või ei saa ise oma arvamust avaldada.

Inimõigused ja lapse õigused

Lapse õigused on oma olemuselt inimõigused. Inimõigused on olemas kõigil inimestel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Need peegeldavad inimese põhivajadusi ja ilma neid õigusi austamata, ei saa inimesed elada väärikalt. Ehk me ei kohtle teda enam kui inimest.

Võime öelda, et inimõigused, mis on oma olemuselt maailma kõikide inimeste ühine kokkulepe, kus on kirjas see, mida iga inimene vajab selleks, et elada ja elada väärikalt. Üheskoos loome inimõigusi järgides ühiskonna, kus kõigil on hea elada.

Inimõigused kehtivad kõikidele inimestele, neid ei ole võimalik kaotada, kõik õigused on võrdselt olulised, neid tuleb võtta ühtse tervikuna (näiteks mõjutab võimalus osaleda kohalike otsuste tegemisel otseselt õigust end väljendada, suhelda teistega, omandada haridus ja isegi hankida eluks vajalikke asju) ja inimõigustega seoses on kõigil inimesel ka vastutus austada teiste õigusi ning kaitsta ja toetada neid, kelle õigusi kuritarvitatakse või keelatakse.

Lapse õigused

Lapse õigused on kirja pandud lapse õiguste konventsioonis. Eesti ja paljud teised maailma riigid on selle konventsiooni allkirjastanud ja sellega andnud lubaduse oma riigis lapse heaolu eest seista. Lapse õiguste konventsiooniga ühinenud riigid on võtnud kohustuse seista selle eest, et lapsed saaksid julgesti väljendada oma arvamust ja esitada ettepanekuid oma elu puudutavate otsuste  tegemisel, et lapsed oleksid paremini kaitstud ning et neile oleks tagatud vajalik hoolitsus ja toetus.

Lastel ei ole rohkem ega vähem õigusi kui täiskasvanutel. Lastel on samad inimõigused nagu kõigil teistel, kuid nad vajavad väga sageli erilist tuge oma õiguste täitmisel. Arvestades seda, et lapsed kogevad sageli oma vanuse või haavatavuse tõttu oma õiguste rikkumisi, vajavad lapsed regulaarselt täiendavat kaitset, mis tagab neile võimaluse oma õigusi nõuda.

Seega võib kokkuvõttes öelda, et lapse õigused on inimõigused, mis on kohandatud lapse arenguks vajaminevale toele ja hoolitsusele tähelepanu pööramiseks. Lapse õigused kehtivad igale lapsele võrdselt ja iga õigusega käib kaasas ka kohustus austada teiste inimeste vastavat õigust.

Iga teema avaneb ja sulgub, kui klõpsate pealkirjale.

Lapse õiguste ABC videod

Lapse õigustest 1.-6. klassile

Lapse õigustest 7.-12. klassile

Lapse õigustest lapse õiguste saadikutele

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Kuidas läheb Eesti lapsel?

Lapse olukorda Eestis jälgivad nii lapsed ise (näiteks lapse õiguste saadikud, õpilasomavalitsused), kohalikud omavalitsused, riik, huvikaitseorganisatsioonid (Lastekaitse Liit jt) ja ka rahvusvaheliselt muud organisatsioonid (ÜRO, Eurochild).
Eesti on liitunud ja alla kirjutanud ÜRO lapse õiguste konventsioonile ning konventsiooni täitmist jälgib ÜRO Lapse Õiguste Komitee. Kõik riigid, kes on konventsiooniga liitunud peavad regulaarselt esitama ülevaateid laste õiguste olukorrast. Komitee hindab nende ülevaadete põhjal laste õiguste ellurakendamist ja saadab riigile soovitusi laste olukorra parandamiseks. Nii näiteks on nende soovituste tulemusel Eestis õiguskantsler, kes täidab lasteombudsmanina laste õiguste kaitsja ja edendaja ülesandeid. Samuti on nüüdseks Eestis sõnaselgelt keelatud laste kehaline karistamine.

Laste oma raport lapse õiguste olukorrast Eestis

Lisamaterjalid

Uuringud ja ülevaated lapse olukorrast

Laste õigused. Raamat „Inimõigused“ | Õiguskantsleri Kantselei | 2022

Raport ÜRO lapse õiguste komiteele

Kui on vaja abi

Õigus elule ja arengule

Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Ilmselgelt tähendab see seda, et kedagi ei tohi tappa ja kellegi arengut ei tohi sihilikult takistada. Lapse keskkond peab võimaldama lapse igakülgset arengut ja, et selle keskkonna peavad tagama lapse vanemad, või kui mingil põhjusel nad seda teha ei saa, siis riik. Areng peab olema tagatud nii füüsilise, kui ka vaimse poole pealt. Väga oluline on ka see, et kogu selle arengu toetamise juures oleks laps õnnelik, terve ja antud keskkond oleks talle turvaline.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Helista 112, kui laps vajab kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Lasteabi – on alati olemas, et sind kuulata ja aidata. Kui tead kedagi abivajajat, helista meile samuti.

  • Telefon:  116 111
  • Kirjuta: info@lasteabi.ee
  • Reaalajas vestlus lasteabi.ee vestlusrakenduses.

Nimi ja kodakondsus

Iga laps on oluline ja eriline, sellepärast on kõigil enda nimi ja isikukood. Kõigil on õigus kodakondsusele mis annab neile õigused ja kohustused.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Pere ja vanemate hoolitsus

Lapse õigus perekonnale on lapse üks olulisemaid õigusi. 
Perekonnad võivad olla erinevad. Näiteks osad lapsed kasvavad ühe vanemaga, osad kahega, osadel ei ole õdesid-vendi, osadel on ja osad lapsed ei  kasva oma sünni-vanematega.
Ükskõik, milline on lapse perekond ja olenemata mitmest liikmest see koosneb, peab perekond olema lapse esimene toetuspunkt: pakkuma lapsele armastust, mõistmist ja turvatunnet.
Olenemata lapse vanusest soovivad lapsed oma vanematega koos olla ja vanemad võiksid seda aega rohkem leida. Näiteks, kui lapse vanemad ei ela koos, on tal õigus suhelda mõlema  vanemaga. Last ei tohi suruda suhtlema vanemaga, kes teda ohustab.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Tervis

Lapsel on õigus saada abi, kui tal on mure oma vaimse või füüsilise tervise pärast.
Laps peab ka ise end hoidma, kuid tal on õigus kohesele reageerimisele, ravile ja abile. Arstid ja täiskasvanud peavad lapsele rahulikult ja mõistlikult seletama, mis ravi ta vajab ja küsima lapse arvamust.
Täiskasvanu roll on luua turvaline keskkond, kus laps julgeb oma muredest rääkida.
Väga väiksed lapsed ei saa enda eest seista, aga siis julgustame vanemaid kuulama arste ja nende soovitusi (näiteks vaktsineerimine).

Lisamaterjalid

Eestis on kõigile lastele tagatud tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni (RaKS § 5 lg 4 p 2).

Kuni selle ajani on lastel õigus saada ka tasuta hambaravi.

VIDEOD

LUGEMIST

Kui on vaja abi

Peaasi.ee – olenevalt murest, vaata, kelle poole vaimse tervise küsimuste korral pöörduda.

Helista 112, kui laps vajab kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis Infovoldik lapsevanemale | Õiguskantsleri Kantselei | 2016

Kahjulikud ained

Lapsed ei tohi ise omada, müüa ega anda kahjulikke aineid teistele (alkohol, nikotiin, narko).
iik peab ohte ennetama ja tagajärgede eest vastutama. Lapsel on õigus saada abi, kui ta on sõltuvusse sattunud. Lapsel on õigus mõistvale suhtumisele ja toetusele.
Oluline on ka see, et need lapsed, kes on mures oma vanemate või sõprade pärast, oleksid kaitstud, kui nad oma murest kellelegi räägivad.

Lisamaterjalid

VIDEOD

LUGEMIST

Kui on vaja abi

Laste ja noort vaimse tervise keskused ja kabinetid | keskustes ja kabinettides üle Eesti võtavad vastu lastepsühhiaatrid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja logopeedid.

Ravi- ja rehabilitatsioonikeskused | keskustes keskendutakse sõltuvusprobleemi seisundi hindamisele ja diagnostikale, stabiliseerimisele ning ravile jt sekkumistele.

Noortele alkoholist | Tervise Arengu Instituut

Lasteabi – on alati olemas, et sind kuulata ja aidata. Kui tead kedagi abivajajat, helista meile samuti.

  • Telefon:  116 111
  • Kirjuta: info@lasteabi.ee
  • Reaalajas vestlus lasteabi.ee vestlusrakenduses.

Lasteabi e-nõustamine – hea kasutada olukorras, kus on vajadus saada professionaalset tuge, kuid muret tekitav olukord pole lahendatav ühekordse lasteabisse (116 111) helistamisega.

Narko.ee tugiliin – tugiliin on kõigile, kel uimastid tekitavad küsimusi ja valmistavad muret.

Peaasi.ee Peahea noortenõustamine: https://peaasi.ee/peahea-noustamine/

Lahendus.net: https://lahendus.net/

Helista 112, kui vajad kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis Infovoldik lapsevanemale | Õiguskantsleri Kantselei | 2016

Turvalisus

Lapsel on õigus tunda end turvaliselt. Hirmul ei ole lapse elus kohta. Last peab kaitsma igasuguse vägivalla eest.
Ka hooletusse jätmine ehk lapse eest mittehoolitsemine on vägivald.
Näiteks kui vanematel ei ole võimalik pakkuda igapäevaselt korralikku sooja toitu ja laps on alatoitumuses ning ei pöördu ka abi saamiseks riigi poole.
Näiteks, kui on teada, et lapse on haige või seda ei märgata, on see hooletusse jätmine.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Kodu, riided, toit

Igal lapsel peab olema keskkond, kus ta saab üles kasvada turvaliselt. Tavaliselt on selleks tema kodu.
Kodud on kindlasti erinevad, kuid lapse jaoks on oluline, et kodus on soe, mõnus ja hea olla.
Lapsel on õigus ka saada täisväärtuslikku toitu, tal on vastavalt ilmale vajalikud ja sobivad riided – kõik selleks, et tal oleks olemas vajalik eluks.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Mängu- ja puhkeaeg

Kõigil lastel on peale kooli või lasteaeda õigus mängida ja rahulikult lõõgastuda. Ka kooliaja sees peab laps saama puhata.
Puhkeaja ja mängu aja alla ei kuulu kodutööde tegemine ega tööl käimine. Igal lapsel on ka õigus osaleda kultuuri- ja kunstielus.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Lapse parimate huvidega arvestamine otsuste tegemisel

Lapse parimate huvidega arvestamine tähendab, et täiskasvanu peab alati otsustes lapse heaolu esikohale seadma, kuulama tema arvamust ning valima parima lahenduse. See kehtib igas eluvaldkonnas alates perekonnaelu korraldamisest kuni ühistranspordi kavandamiseni.
See võib vahetevahel tekitada pingeid, kuna laps võib soovida alkoholi juua, aga me ju teame, et see ei ole tema parim huvi ja keelame selle tegevuse. Samamoodi võib lapsel olla väga äge teaduslik film õhtul kell 23 pooleli aga vanem palub tal see vaatamine lõpetada, et ta magaks end välja.
Näiteks võib laps oma elukogemuse puudumise tõttu otsustada minna ronima, aga vanem teab ohtu ja selgitab, mis see võib kaasa tuua.
Erinevate otsuste tegemisel peab aga lapse ära kuulama ja lapse arvamust küsima ja otsuseid lapsele arusaadavalt selgitama.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Osalemine ja kaasarääkimine

Lastel on õigus osaleda otsuste tegemises ja neil on õigus väljendada oma arvamust, mis tagab selle, et nende häält kuulatakse ja nendega arvestatakse.

 

Oma arvamusi võib vastavalt vanusele väljendada erinevalt: osad oskavad paremini joonistades, teised kirjutades. Oma arvamuse väljendamise harjutamisega peaks alustama varakult: näiteks kaasates lapsi söögitegemise otsustamisesse.

 

Oma arvamuse avaldamisel tuleb aga arvestada ka teiste inimeste õigustega. Arvamust tuleb avaldada viisakalt, suhtudes teistesse lugupidavalt. Sõnavabadust võib piirata, kui sellega rikutakse teiste inimeste õigusi. Nii ei tohi näiteks ropendada, kedagi solvata ega seintele sodida.

Lisamaterjalid

Kuidas saan ise arvamust avaldada?

Lugemist

Videod

Kust saada toetust laste ja noorte projektidele?

Kui on vaja abi

Haridus

Kõik lapsed, ka erivajadustega lapsed, peavad saama kvaliteetset tasuta haridust oma eale ja võimetele vastavalt ehk jõukohaselt.
Jõukohasus tähendab siin seda, et koolitöid oleks piisavalt ja vastavalt lapsele, näiteks ka andekus on erivajadus ning ka neile peaks leiduma võimetele vastav haridus. Kvaliteetne hariduse omandamine tähendab ka koolitööks vajalikke koolitarbeid.
Õppimise tingimused peavad olema lapsesõbralikud.
See õigus tähendab ka seda, lapsel oleks võimalusi osaleda huviringides, kui ta seda soovib.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Õpilasliit – Kas Sul on koolis tekkinud probleem ja Sa ei leia koolisiseselt sellele lahendust? Õpilasliidus tegeleme iga päev sellega, et Eesti koolielu parandada ja arendada. Kuulame ära Sinu probleemi ja aitame vajadusel seda lahendada.

Ebavõrdse kohtlemise keeld

Kõigil lastel on ühesugused õigused. See tähendab, et lapsi ei tohi diskrimineerida soo, päritolu, tervisliku seisundi ega muude tegurite alusel. See hõlmab õigust eakohasele toidule, hoolitsusele, mängimisele, haridusele ja oma seisukohtade väljendamisele.
Näiteks, kui laps elab linnast väljas on tal samasugune õigus haridusele, kui neil lastel, kes elavad linnapiirkonnas. Ja tüdrukud peaksid saama tutvuda puutööga samavõrra nagu poisid söögitegemisega. Teistest halvemaks ei tohi pidada last, kes näeb teistmoodi välja või on muul moel erinev.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Privaatsus

Igal lapsel on õigus privaatsusele ja tema eraellu mõjuva põhjuseta mitte sekkumisele. Ehk õigus omaette olemisele.
Lapsel on õigus suhelda sõprade ja tuttavatega ja otsida õigusabi ning konsulteerida arstiga ilma, et ta peaks oma vanematele sellest teatama.
Näiteks on privaatsus ka see, kui laps ei soovi, et temast pilti tehakse.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Töötamine

Lapsed võivad töötada oma vanusele ja võimetele sobilikul tasustatud töökohal, mis ei kahjusta tema tervist ja arengut. Murekohaks on sellise töö leidmine.
Kindlasti ei tohiks laps töötada selleks, et oma pere ülal pidada ja et seetõttu kannatakse tema hariduse omandamine.

Lisamaterjalid

LUGEMIST

Kui on vaja abi

Lapse emakeel ja kultuur

Eesti riigikeel on eesti keel. Olenemata sellest, on Eestis ükskõik mis rahvusest lapsel õigus suhelda ja teha asju oma emakeeles.
Näiteks oma kultuuri nautida, tantsida rahvatantse, laulda oma rahvuslaule. See kõik rikastab ka Eestit.
Näiteks lapsed, kes on alles Eestisse jõudnud või ei ole veel õppinud eesti keeles rääkima, neil võib olla keeruline ka oma õiguste eest seista.

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Kelle poole pöörduda?

xxx

Lisamaterjalid

Kui on vaja abi

Uimasteid tarvitavad lapsed ja noored võivad olla nii abivajavad kui ka hädaohus olevad lapsed.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste heaolu. Vastavalt lastekaitseseadusele on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil inimestel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse lastekaitse üksusele või lasteabi telefonil 116 111.

Lastekaitse töötajal on info erinevate võimaluste kohta, kuidas last ja tema perekonda toetada. Vajadusel saab ta kasutusele võtta sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavaid teenuseid.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste  elu või tervist. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil inimestel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.

Lapse õiguste ABC videod on filmitud Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks“ raames.