Kordusküsitlus “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides” (2017)

Aastal 2017 saavad esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osaleda ka vähemalt 16-aastased noored. „Noorte osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ning vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on aktiivseks sotsiaalsete muutuste osapoolteks,“ rõhutasid Dalia Doman ja Linda Tälli Lastekaitse Liidu Noortekogust oma ettekandes märtsis toimunud 13. Linnade ja Valdade Päeval.
MTÜ Lastekaitse Liit viis koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ajavahemikul aprill – august 2017 läbi kordusküsitluse “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”, mille eesmärk oli välja selgitada laste ja noorte osalemise ja kaasamise praktika omavalitsuste tasandil, sh jälgida muutusi võrreldes 2006 ja 2013 tulemustega, välja tuua omavalitsuste parimad praktikad, laste ja noorte osalemise ja kaasamisviiside eelistused, ning mõlema sihtgrupi ettepanekud antud valdkonna arendamiseks.
Ajavahemikul aprill – august 2017 viidi küsitlused läbi nii omavalitsuste kui ka 7-18 aastaste laste ning noorte seas. Küsitlusele sai vastata MTÜ Lastekaitse Liit kodulehel www.lastekaitseliit.ee, andmete kogumiseks kasutati www.connect.ee keskkonda. Analüüs sisaldab endas nii omavalitsuste kui ka laste ning noorte arvamusi ja ettepanekuid üle Eesti. Küsitlusele vastas 49 kohalikku omavalitsust, vastajate seas olid esindatud nii Eesti suuremad linnad kui ka väikesed maaomavalitsused. Kokku osales kordusküsitluses 856 last ja noort, kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega. Soolises lõikes: 406 mees- ja 450 naissoost vastajat. Vastajate keskmine vanus oli eestikeelsetel vastajatel 12,9 ja venekeelsetel 14,5 eluaastat. Üle Eesti olid esindatud nii põhikoolid, gümnaasiumid kui ka kutsekoolid.

Võrreldes 2006. ja 2013. aasta küsitluste tulemustega on omavalitsused laste ja noorte kaasamise algatamise osas aktiivsemad ja kasutavad mitmekülgsemaid kaasamise vorme ning kanaleid, sealjuures on suurenenud otsesuhtluse osakaal. Siiski selgitavad omavalitsused oluliselt vähem laste ja noorte arvamust välja kohaliku kultuurielu, keskkonna ning kohaliku transpordi küsimustes. Suurenenud on omavalitsuste osakaal, kes kinnitavad, et laste kaasamist toetavaid materjale ei ole piisavalt (venekeelsete materjalide kättesaadavust peab ebapiisavaks üle kolmandiku vastanud omavalitsustest). Võttes arvesse, et omavalitsuste aktiivsus laste kaasamisel on suurenenud, toetab käesolev tendents seisukohta, et omavalitsused soovivad lapsi teadlikumalt ja mõtestatult kaasata.

 „Tuleks rohkem küsida laste arvamust, kuna lastel on alati midagi öelda,“ rõhutas küsitlusele vastanud 12-aastane poiss Roosna-Allikult. Küsitluses osalenud lastest ja noortest on 63% teadlikud oma õigusest avaldada arvamust kohaliku elu korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes 2013.a aastaga vähenenud laste ja noorte valmisolek kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida (küsitlusele vastanutest 45% soovivad), ning laste ja noorte osakaal, kes on avaldanud oma arvamust kohaliku elu korraldamise osas. Laste vastustest selgus, et vähenenud on noorteorganisatsioonide ja noortekeskuste osakaal laste ja noorte infokanalina, aga ka aktiivsus laste ja noorte küsitlemisel seoses kohaliku elu korraldamisega. Vähenenud on omavalitsuste aktiivsus tagasisidestamisel. Langenud on laste ja noorte poolt kohaliku omavalitsuse kodulehe külastamise tendents, kui ka osakaal infoallikana (nt 71% küsimustikule vastanud vene keelt kõnelevatest lastest ja noortest ei ole oma kodukoha kodulehte külastanud). Eelnev kinnitab taaskord, et omavalitsused peavad oma koduleheküljed (soovitavalt koos laste ja noortega) üle vaatama, et muuta need lastele ning noortele atraktiivsemaks.
On positiivne, et ühiskonna hoiakud laste ja noorte kaasamise osas on muutunud toetavamaks. Siiski on senisest enam vaja juurutada põhimõtet, et lapsed ja noored on oma arengutasemest lähtuvalt kaasatud kohaliku elu kujundamisesse ja avaldavad aktiivselt oma arvamust antud teemal. Kohaliku omavalitsuse suhtlus laste ja noortega, ning vastupidi, peab kujunema ühiskonnas loomulikuks toimimisviisiks, sest see aitab kujundada lastest ja noortest täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja aktiivsed kodanikud, kes tahavad panustada oma kogukonna heaolusse.
Käesolev kordusküsitlus kinnitab taaskord, et lastel on palju erinevaid ettepanekuid oma kodukoha elukorralduse kohta ning ka omavalitsused peavad enamasti laste ja noorte osalemist vajalikuks. MTÜ Lastekaitse Liit edastab novembris 2017 kordusküsitlusest tulenevad soovitused omavalitsustele laste ja noorte paremaks kaasamiseks ja osalusvõimaluste loomiseks. Samuti edastatakse küsitluses osalenud laste ja noorte ettepanekud kodukoha vaba-aja veetmise mitmekesistamise kohta (nt ettepanekud ehitada skate-park või osta noortekeskusesse juurde lauamänge) konkreetsetele omavalitsustele.
MTÜ Lastekaitse Liit on väga tänulik kõikidele kordusküsitluses osalenud lastele ja noortele ning nende juhendajatele, samuti täname kõiki omavalitsuste esindajaid, kes oma panuse andsid ja vastamiseks aja leidsid. Suur tänu Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning kõigile teistele, kes käesoleva kordusküsitluse valmimisse panustasid, sealhulgas nii levitamise kui ka kordusküsitluse läbiviimise osas.

Julgustame kõiki käesoleva kordusküsitluse tulemustega tutvuma, ettepanekuid arvestama ja parimaid praktikaid ka oma omavalitsuses rakendama!

Tutvu kordusküsitluse tulemustega siin: “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides” ja lühikokkuvõttega kordusküsitluse tulemusest siin:

Laste ja noorte kaasamisest loe rohkem siin