Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 512 SE
9. veebruar 2022
Riigikogu sotsiaalkomisjonile
9. veebruaril 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõule 512 SE.
Kokkuvõte arvamusest
Lastekaitse Liit esitas Sotsiaalministeeriumile oktoobris 2021 oma seisukohad arvamuses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (lisatud kiri 1-8-2/21/51), ning palub lugeda neid käesoleva arvamuse lisadokumendiks, st käsitleda ühtse tervikuna. Lastekaitse Liit jääb esitatud seisukohtade juurde.
Lastekaitse Liit, olles muuhulgas võrdse kohtlemise võrgustiku liige, avaldab hea meelt, et eelnõu lähtub isikute võrdse kohtlemise põhimõttest, nii pankrotimenetlusaegse elatisabi regulatsiooni lisamisega kui ka selles osas, et edaspidi on elatisabi maksmise ühe alusdokumendiks ka vanemate vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe. Liit nõustub eelnõuga kavandatavate muudatustega, mille eesmärk on luua suurem õigusselgus ja tagada võrdne kohtlemine muuhulgas nii lastele, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, kui ka surnult sündinud laste vanematele aga ka registreeritud elukaaslasele.
Liit juhib arvamuses tähelepanu, et eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise ajaks on vaja iseteeninduskeskkond muuta kasutajale mugavaks, st luua vajaminevad lapsepuhkuse arvestust pidavad tehnilised lahendused mille abil saab lapsevanem muu hulgas näha, mitu päeva tal on veel võimalik puhkust saada.
Lastekaitse Liit rõhutas juba vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi analüüsi kommenteerides (kiri Sotsiaalministeeriumile 29.08.2016 nr K-2/28) aga ka oktoobris 2021 Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses (kiri 1-8-2/21/51), et teavitustöö on vajalik nii tööandjate (võimaldamaks paindlikumaid töövorme) suunal kui ka ühiskonnas tervikuna, et teadvustada senisest enam võimalustest töö- ja pereelu ühitamiseks ning isade osaluse tähtsust ja tähendust pereelus. Olukord, kus kaasatud tööandjate organisatsioonid ei esitanud 2021 oktoobris eelnõule oma seisukohti, viitab veelgi suuremale teavitusvajadusele just tööandjate hulgas.
Samuti juhib liit ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu, et ennetamaks sihtrühma teadmatuse riski on kindlasti vaja käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste laiem kommunikeerimine ühiskonnas tervikuna (sh vene keeles), et oleks garanteeritud muudatuste ühetaoline mõistmine ja sihtgrupi õiguste suurem tagatus.