Arvamus Eesti kolmandale üldisele inimõiguste perioodilisele ülevaatusele

7. juunil 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Välisministeeriumile omapoolse arvamuse Eesti kolmandale üldisele inimõiguste perioodilisele ülevaatusele.

4. mail 2021 toimus ÜRO-s Eesti kolmas üldine inimõiguste perioodiline ülevaatus (Universal Periodic Review, UPR). Kõik ÜRO liikmesriigid said ülevaatusel teha Eestile soovitusi. Ülevaatuse käigus võtsid sõna 95 riiki ning Eestile tehti kokku 274 soovitust. Soovitustest koostati kokkuvõte, mis võeti vastu 7. mail 2021 UPR töörühma aruandes ning see kinnitatakse lõplikult inimõiguste nõukogu istungjärgul sügisel.

MTÜ Lastekaitse Liit esitas Välisministeeriumile arvamuse Eesti kolmandale üldisele inimõiguste perioodilisele ülevaatusele. Lastekaitse Liit on Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku liige ja esitas omalt poolt lapse õigusi puudutavad ettepanekud Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku poolt koostatud 2020 ühisaruandes Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse jaoks (alapeatükk lapsed ja noored).

Lastekaitse Liidu poolt 2015. aastal koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud) rõhutati, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Ka aastal 2021 tuleb paraku jätkuvalt sama tõdeda, olgu siis kõne all näiteks füüsilise karistamise pooldajate suur arv, teenuste kättesaadavus/matus, regionaalne ebavõrdsus, laste osaluse ebapiisav tase või elatise võlgnike jätkuvalt suurenev arv. Lapse õigusi puudutavad kitsaskohad ja lahendusettepanekud on esitatud eelpoolviidatud võrdse kohtlemise võrgustiku ühisaruandes (p.43-56).

ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta soovitab muuhulgas kehtestada vajalikud määrused ja teha ka eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete, sealhulgas lastekaitseseaduse tulemuslikuks rakendamiseks. Samuti soovitab komitee, et osalisriik reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Muuhulgas soovitab komitee, et riik tugevdaks pingutusi konventsiooni levitamiseks ja viiks läbi regulaarseid koolitusi kõigile ametirühmadele, kes töötavad laste heaks või lastega, sealhulgas kohtunikele, ning kindlustaks, et konventsioon oleks kättesaadav lapsesõbralikus versioonis eesti ja vene keeles, ning integreeriks konventsioonialase õppe kõigi haridustasemete õppekavadesse kuni kõrghariduseni.

Liit juhib arvamuses riigi tähelepanu ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitustes esitatule. Ei tohi unustada, et riik peab vastavalt ÜRO Lapse õiguste konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja lastekaitseseaduses sätestatule igas otsuses esikohale seadma lapse huvid. Lapse õiguste tagamiseks ei piisa vaid seadusandlike dokumentide kehtestamisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna (nn law in books → law in action).

Lastekaitse Liit toetab jätkuvalt Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku poolt koostatud 2020 ühisaruandes Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse jaoks toodud ettepanekuid, seega ka 7. mail 2021 UPR töörühma aruandes tehtud vastavaid ettepanekuid. Eraldi lapse õiguste perspektiivist lähtudes esitab Liit arvamuses loetelu ettepanekutest, mida peab vajalikuks UPR töörühma aruandes ära markeerida.

Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed: Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Oma Tuba, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pagulasabi, Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Loe lähemalt: Võrdse kohtlemise võrgustik

Loe lisaks:

• Eesti võrdse kohtlemise võrgustiku poolt koostatud 2020 ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks
• Ajakiri “Märka last” | Helika saar – Me vastutame. Enda ja teiste eest.
• Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta
• ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne