Arhiiv Lastekaitse Liit › Uudised ja teated › Arvamused › Arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

20. mai 2021

Justiitsministeeriumile

20. mail 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile omapoolse arvamuse perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Kokkuvõte arvamusest

Lastekaitse Liit on aastaid rõhutanud (vt all lisamaterjalid), et kõiki lapse ülalpidamiskohustusega seotud probleeme tuleb vaadelda ja seadusloomes arvestada kompleksselt ning seda eesmärgiga kohtulikke elatisevaidlusi võimalikult ennetada, nende tekkimise korral aga juhinduda prioriteetselt lapse huvidest. Sealhulgas ja eeskätt tuleb lastega peredele tagada erinevate nõustamis-, lepitus- ja teraapiateenuste parem kättesaadavus ja vastavus pere vajadustele, samuti tõhustada senist elatise sissenõudmist.

MTÜ Lastekaitse Liit palub käesolevat arvamust lugeda koos oma 2018 esitatud arvamusega eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK) ja detsembris 2020 esitatud arvamusega eelnõule (lisatud kiri 1-8-2-20-49) jäädes eelnimetatud arvamustes toodud seisukohtade (sh mis puudutavad mastaabisäästu, kohustatud vanema sissetulekut versus arvesse võetav palk, peretoetuste arvestamise, kohtuvaidluste arvu vähenemise küsitavuse jne osas) juurde. MTÜ Lastekaitse Liit oli 2018, 2020 ja on ka nüüd seisukohal, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi, ning rõhutab jätkuvalt vajadust põhjalikult analüüsida käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju lapse huvisid arvestavalt. Vastust ei ole siiani küsimustele – kelle huvides on eelnõu tehtud ning kas see on õiglane ülalpidamist saama õigustatud laste suhtes.

Lastekaitse Liit juhtis oma arvamuses detsembris 2020 eelnõu koostajate tähelepanu, et nii VTK kui ka novembris 2020 esitatud eelnõu kohaselt jääb paratamatult mulje, et plaanitava regulatsiooniga püütakse kaitsta ennekõike lahus elavat/kohustatud vanemat ülemäärase kohustusega koormamise eest – eelnõu lähtekohaks on tõdemus, et kehtiv süsteem ei ole nende suhtes õiglane ja muudatustega paraneb elatise maksja maksevõime ja väheneb risk sattuda võlgnevusse. Samal ajal on seletuskirjas märgitud, et kavandatavad muudatused teevad keerulisemaks madala sissetulekuga paljulapseliste üksikvanemate toimetuleku. Järelikult ka nendes peredes elavate laste toimetuleku.

Kuna VTK´s ja eelnõu esimeses versioonis tehtud oletused ei ole saanud kahe eelnõu versiooni vahelisel ajal uuringutega kummutatuks, ei ole eelnõu koostajad jätkuvalt kindlad, kas eelnõu aitab kaasa elatise võlgnike/võlgnevuse vähenemisele või mitte.

Oma arvamuses detsembris 2020 Justiitsministeeriumile juhtis Lastekaitse Liit tähelepanu, et lapse heaolu hindamisel ei ole õiglane arvesse võtta minimaalsust, vaid parimast huvist lähtumise põhimõtte eesmärk on, et kõik lapse vajadused oleksid rahuldatud. Ka erinevad spetsialistid, sh rahvastikuteadlane ja statistik Ene-Margit Tiit tõid juba 2020 lõpul välja antud eelnõu puhul olulise kitsaskoha – elatise võrdsustamine nn miinimumelatisega.

Lastekaitse Liit pöördus ka 2018. aastal VTK konsultatsiooniks Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit poole (uurinud lapse ülalpidamiskulusid ja nende moodustumist põhjalikult nii 2004, 2008 kui ka 2013), kes oli toona seisukohal, et miinimumelatise (292 eurot) vähendamine ei ole kooskõlas tänapäevaste üldiste suundumustega, kuna:

  1. viimastel aastatel on kõik hinnad (sh eriti toidu hinnad) Eestis tõusnud, st lapse ülalpidamine on muutunud kallimaks;
  2. ka palgatase on real aastatel tõusnud, st et isegi samal tasemel toetussummaga pered jäävad suhteliselt kehvemasse majandusseisu teiste peredega võrreldes;
  3. võimaluste ja vahendite hulk lapse füüsiliseks ja vaimseks arendamiseks kasvab päev-päevalt, kuid kõik need vahendid nõuavad raha, mille tulemusena süveneb kihistumine juba lapseeas, mis kindlasti ei ole ühiskonna arengule soodus.

Rakendusätete jõustumisega vähendatakse elatist ca 100 euro võrra ka tagasiulatuvalt kõigile neile lastele, kellele on miinimumelatis eelnevalt välja mõistetud. Liit esitab küsimuse, kas sellisel juhul saab rääkida lapse parimatest huvidest, kui seletuskirjas nenditakse otsesõnu, et kavandatavad muudatused võivad muuta keerulisemaks madala sissetulekuga paljulapseliste üksikvanemate toimetuleku. Kuidas käsitleda olukorda õigusliku ootuse printsiibist lähtuvalt?

Lastekaitse Liit on alati olnud seisukohal, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Samuti tuleb meeles pidada, et vanemad on oma lastele eeskujuks, mistõttu ülalpidamiskohustuste täitmata jätmine vanema poolt kujundab ühtlasi ka lapse hoiakuid oma kohustustesse suhtumises. Mis signaali annab riik lastele kohustuste täitmise osas, kui katab edaspidi vanemapoolse ülalpidamiskohustuse peretoetustega?

Tänastest lastest sõltub, milline saab olema Eesti tulevikuühiskond. Varajane lapsepõlveperiood on otsustava tähtsusega ja mõjutab suuresti lapse ülejäänud elu ja sellest tulenevalt on oluline, et edukaks arenemiseks on loodud sobivad tingimused. Vastavalt ÜRO Lapse õiguste konventsioonile on igal lapsel õigus mitmekülgsele arengule ja heaolule. Lapsel on õigus saada oma vanematelt selleks igakülgset toetust. Ülalpidamise puhul on tegu lapse õigusega ja vanema kohustusega. Lapse jaoks on parim kui vanemad teevad omavahel koostööd ja kokkulepped toimivad, sh ülalpidamise puhul. Paraku liiga paljude laste peredes see alati nii ei ole.

Loe täiendavalt täismahus MTÜ Lastekaitse Liidu arvamust perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Loe lisaks: