Meheks sĂŒnnitakse, isaks kasvatakse. Kuldari lugu.

22. oktoober 2020

Tere, Kuldar! Palun tutvusta meile oma peret: kes sellesse kuuluvad?

Meie pere on kolmeliikmeline: abikaasa Merit (36), vĂ€ike tĂŒtar Meeri (2,5) ja mina (40).

Kui kaua te abikaasaga kahekesi koos olite, enne kui Meeri tuli?

Olime koos vĂ€ga pikalt, ĂŒle kĂŒmne aasta. Me ei kiirustanud lapse saamisega, aga Meeri oli sĂŒndides vĂ€ga, vĂ€ga oodatud laps.  

Nagu Sa ĂŒtlesidki, oli Meeri vĂ€ga oodatud ning Sa teadsid juba enne isaks saamist, et soovid osa lapsehoolduspuhkusest veeta ise, koos lapsega. Kust selline soov tuli? On Sul peres vĂ”i sĂ”pruskonnas eeskujusid? Mis ajendas sellist otsust tegema?

Niisugune teadmine vĂ”i veendumus oli kusagil sĂŒgaval juba pikka aega enne Meerit. Seesmiselt parajalt emotsionaalse inimesena olin juba ette kindel, et minu pisike poeb kohe nii hinge, et ma ei suuda temast tegelikult hetke ka eemal olla. SeepĂ€rast oli ka soov temaga mĂ”neks ajaks koju jÀÀda minu jaoks ainumĂ”eldav.

Lapsehoolduspuhkuse vaatenurgast mul otseseid eeskujusid ei olnud, kuid minu otsust mÔjutasid paljud sÔpradest ja tuttavatest isad-emad, kes jagasid oma lastekasvatamise rÔÔme. Imetlen inimesi, kes suudavad olla sÀravad nii vanematena kui ka muudes rollides. Nemad on suured eeskujud. 

Oli teil abikaasaga omavaheline kokkulepe, kes ja millise aja veedab lapsega lapsehoolduspuhkusel? 

Otseselt ei olnud. Teadsime, et osa aega tahan mina olla, aga kui palju, siis see kujunes. Sa vĂ”id kĂŒll teha igasuguseid plaane, aga elu paneb kĂ”ik lĂ”plikult paika.

Lapsehoolduspuhkus oli selles mÔttes hea aeg, et sain Meeriga koos olla ning samas ka enda jaoks selgemaks mÔtestada ka paljusid koduvÀliseid teemasid. Sain vÔimaluse tajuda end uues rollis ja juurelda, mida ma eneselt kui lapsevanemalt ootan. See koosolemise aeg tuli igas mÔttes kasuks. 

Kui pikalt Sa lapsega kodune olid?

JĂ€in Meeriga koju, kui Meeri oli 7-kuune ja olin temaga kodus umbes ĂŒheksa kuud. Me korraldasime oma tegemised nii, et Merit kĂ€is siis osakoormusega, kolm pĂ€eva nĂ€dalas tööl. Mina omakorda hakkasin osakoormusega tööl kĂ€ima maikuus, mil Meerit hoidsid paar pĂ€eva nĂ€dalas vanavanemad. See vĂ”imaldas meil mĂ”lemal ka end kodust vĂ€ljaspool realiseerida, samas palju aega perega koos veeta. TĂ€iskoormusega asusime mĂ”lemad uuesti tööle alles siis, kui Meeri lĂ€ks  sĂŒgisel pĂ€evahoidu. Oleme vĂ€ga tĂ€nulikud oma tööandjatele, kes vĂ”imaldasid nii kombineerida ja vÀÀrtustavad pereelu vĂ€ga kĂ”rgelt.

Millist suhtumist oled kohanud, kui tuleb vÀlja, et olid lapsehoolduspuhkusel? 

Kui sellest esimest korda sĂ”pradele, töökaaslastele ja tuttavatele rÀÀkisin, siis tajusin poolehoidu, mis lubas mul oma otsuse ĂŒle uhke olla. Teistelt inimestelt saadud positiivne tagasiside on ĂŒlioluline. See andis kindlustunde, et otsust hinnatakse. Niisugune tunnustus oli nii meeste kui naiste poolt ĂŒhesugune ja inspireeris mind omajagu.

Hiljem pole see teema jutuks tulles erilisi emotsioone esile kutsunud. Inimesed ei kuku pikali, kui kuulevad, et olin ĂŒheksa kuud lapsega kodus. Mind ei vaadata kui mingit ilmaimet. TĂ”enĂ€oliselt on see mĂ€rk, et lapsehooldusel isa polegi enam erandlik nĂ€htus. Ja see on hea.

Missuguseid muutusi oled enda juures mÀrganud vÔrreldes ajaga, mil Sa polnud veel isa?

Mina arvan, et ega isakssaamine nĂŒĂŒd nii murdeline ka ei pea olema. Mina pole kunagi nö elumees olnud, kes peaks isana hakkama kuidagi ĂŒmber harjuma. Mina olen ikka mina ja elustiili pole eriti muutnud. Loomulikult tunnen suuremat vastutust nii oma abikaasa kui lapse ees, kuid ei taju konkreetset murdelist teisenemist. Mehest isaks saamise areng on kuidagi loomulik.

KĂŒll on mul meeles seik, kui Meeri oli paarikuune. Ühel hetkel tundsin, et kĂ”ik on tavapĂ€rane, jĂ€rgmisel hetkel aga tajusin, et kĂ”ik on muutunud. EelkĂ”ige viis, kuidas ma oma igapĂ€evast elu elan, mida ma teen. Selge see, et eriti niisuguses vanuses vajab laps palju tĂ€helepanu ja kui ta on ka ainus laps, tuleb sul olla ka tema pĂ”hiliseks mĂ€ngukaaslaseks. KĂŒllap just seepĂ€rast tunnen, et tĂ€iskasvanuks saamine vĂ”ib tĂ€hendada ka vajadust endas ĂŒles leida lapselik pool. See on vĂ€ga pĂ”nev ja kohati ka keeruline kombinatsioon – olla tĂ€iskasvanud pereisa ja samal ajal olla lapsele tema kĂ”ige fantaasiarikkamate mĂ€ngude lustlik mĂ€ngukaaslane.

Olen kuulnud kodus olnud isasid vĂ€itmas, et nĂŒĂŒd mĂ”istavad nad emade Ă€rritust, kui abikaasa töölt tulles suurest vĂ€simusest teleka ette maandub ning sooja sööki ja korras kodu ootab. PĂ€ev lĂ€bi lapsega kodus olemine vĂ”ib vĂ€sitada rohkem kui palgatöö. Unetud ööd, haigeolemised, gaasivalud, hambad jne. Milline on sinu kogemus koduse isana? Kas ĂŒheksa kuud lapsega lapsehoolduspuhkusel viibimise kogemus on avardanud Sinu vĂ”imet abikaasat mĂ”ista?

Esmalt pole mina kunagi pĂ€rast-tööpĂ€eva-diivanil mehe stereotĂŒĂŒbist suuremat arvanud. Ma pole seda kunagi ise soovinud ja kogu austuse juures rasket fĂŒĂŒsilist tööd tegevate meeste vastu ei arva ka, et see oleks kuidagimoodi mehelik Ă”htuveetmise vorm.

Sul on muidugi Ôigus, et pÀev lÀbi lapsega koos olemine vÀsitab rohkem ja teistmoodi kui palgatöö. Kodune boss  kipub olema nÔudlikum kui tööl, nÔudes tÀhelepanu  24/7 ning seda igas detailis ja sekundis.

Anname Meritiga endale aga tĂ€iesti aru, et meil on Meeriga vĂ€ga vedanud. Vaid ĂŒksikud unetud ööd, gaasivalud lĂ€ksid kiiresti ja hambad tulid mĂ€rkamatult. Ma ei saa siinkohal muidugi rÀÀkida vĂ”imalikest  eesootavatest vĂ€ljakutsetest. Loomulikult tuleb tulevikus ette ka raskemaid olukordi.

Kuna Meeri on meie esimene laps ja „mees diivanil“ pole kunagi teemaks tulnud, siis ei oska öelda, kas ma nĂŒĂŒd mĂ”istan emasid kuidagi teisiti kui varem. Selge on aga, et uues rollis oleme abikaasaga mĂ”lemad ja see vajab harjumist ja mĂ”testamist. Aga meie olemegi alati pĂŒĂŒdnud koos tegutseda. Teeme sĂŒĂŒa, sööme, isegi koristame koos. Selles polegi midagi muutunud.

Lapsehoolduspuhkuse ajal hoolitsesime selle eest, et mĂ”lemal ka omadeks tegemisteks aega jÀÀks. Oma abikaasale muutunud olukorras toeks olemine on vĂ€ga oluline. Ma sĂŒdamest loodan, et olen hea abikaasa ja isa, panustades aktiivselt lapse kasvatamisse, et Merit saaks seada eesmĂ€rke ja realiseerida end ka vĂ€ljaspool kodu ja emarolli.

Perekond Kullasepp: Merit (36), Meeri (2,5) ja Kuldar (40)

Kui tihti Sa tunned, et te ei saa lapsevanematena hakkama? Et mÔistus ja jÔud on otsas ning enam ei oska, ei taha, ei suuda? Mis Sind niisugustest abitutest olukordadest edasi aitab?

Nagu mainisin, on meil Meeriga vedanud. Teisalt on oluline erinevad situatsioonid nii abikaasaga lĂ€bi analĂŒĂŒsida kui teha sama enda peas. Ma arvan, et mul ei ole olnud hetke, kus nö mĂ”istus on otsas. Mina tegutsen kindlate pĂ”himĂ”tete alusel.

  1. MÔtesta toimuv enese jaoks lÀbi.
    Kui Meeri oli öösiti gaasivaludes, hÀÀlestusin jĂ€rgmiselt: tema on vĂ€ike ja vaatab abi oodates minu poole. Ta ei tea alati, miks ta nii tunneb, nagu tunneb, miks kĂ”ht valutab vĂ”i miks jonn tuleb. Tema toetub minule ja minul lihtsalt ei tohi olla mĂ”istus otsa saada. Ja kui vahel jĂ”ud otsa lĂ”pebki, tuleb see leida 😊.
  2. Kuula ja usalda last.
    Laps ĂŒtleb sulle kĂ”ik, mida on vaja tema toetamiseks, ise. Ka siis, kui ta veel rÀÀkida ei mĂ”ista. Ma ei oska seda tĂ€pselt seletada ja kirjeldada, aga – tuleb usaldada tema tundeid ja tema otsuseid.
    Me oleme pĂ€ris tihti nĂ€inud, et Meeri on hĂ€sti vapper, nĂ€iteks kui on haigeks jÀÀnud. Mulle meeldib mĂ”elda, et kui tema tunneb meie usaldust, siis usaldab ta omakorda meid vastu. Nii kohati isegi sĂ”nadeta usalduse dialoogis olles saab alati raskustest ĂŒle ja edasi.
  3. Austa oma last.
    Kohe, kui Meeri sĂŒndis, leidsime sĂ”nad ĂŒhisele tundele: aitĂ€h, et sa meid valisid. Ma arvan, et see on hĂ€sti pĂ”himĂ”tteline lĂ€henemine, mis austab last isiksusena alates tema esimesest elupĂ€evast. Meie ĂŒlesanne on pakkuda talle keskkonda, kus ta saab teha oma valikuid, realiseerida oma soove ja eesmĂ€rke. Meie saame teda ainult toetada ja suunata.

Loodetavasti need kolm mĂ”tet selgitavad, miks ma pole tundnud ma ei saa hakkama – tunnet. On raskeid hetki, kuid ma ei saa lubada mĂ”tet, kus MINA ei saa hakkama olukorras, kus ma pean TEDA toetama.

Milles on Su abikaasa Sinu jaoks maailma parim?

Minu jaoks on ta maailma parim minu abikaasana 😊. Merit on ambitsioonikas ja vĂ€ga vastutustundlik naine, kes pĂŒĂŒab alati kĂ”ike teha maksimaalselt hĂ€sti. Ma hindan vĂ€ga kĂ”rgelt seda, kuidas ta pĂŒĂŒab leida tasakaalu töö ja pereelu vahel. See pole ĂŒldse lihtne. Ning vaadates Meritit ja Meerit koos, on selge: ta on superema, kes kasvatab ja arendab last kui isiksust, kui eneseteadlikku noort ilmakodanikku. 

Nendes asjades on ta minu jaoks maailma parim.

Kui kĂŒsida Su abikaasalt, milles Sina kĂ”ige parem oled, siis mida ta vastaks? 

Ma jĂ€taksin selle tema vastata 😊.

Jaga meiega ĂŒkskĂ”ik millist loovat ja toredat lahendust mĂ”nele olukorrale, mis Sul on lapsevanemana oma tĂŒtrega ette on tulnud. Kuidas Sul see Ă”nnestus? Mis töötab teie pere puhul hĂ€sti?

Huvitav kĂŒll, aga mulle ei meenu praegu selliseid olukordi ilmselt seetĂ”ttu, et tĂŒtar pole veel vanuses, kus ta paneks meid olukordadesse, mis justkui nĂ”uaks mingit erilist osavust vĂ”i loovust.

Me oleme esimesest pĂ€evast saati pĂŒĂŒdnud hĂ€sti teadlikult Meeriga olla dialoogis. HĂ€sti palju rÀÀkinud, pĂ”hjendanud, selgitanud, toonud eeskujuks teisi temale lĂ€hedasi inimesi, rÀÀkinud tema ja teiste emotsioonidest, lasknud tal endal valida ja otsustada antud valikute raames. NĂŒĂŒd hakkab ta jĂ”udma ikka, kus testib meid ĂŒha rohkem, seab erinevate situatsioonide ja faktide ette. Arvatavasti aasta pĂ€rast oskaksin sellele kĂŒsimusele paremini vastata â˜ș

Mis puudutab aga kĂŒsimust, et mis töötab hĂ€sti – siis ikka seesama dialoog. Ta peab teadma ja tundma, et tema on osa kogu pere toimimises ja dĂŒnaamikas.

Mis annab Sulle energiat?

Kindlasti Meeri ise. Ta vĂ”tab ja annab, ja need asjad juhtuvad tavaliselt korraga. Teisalt muidugi vĂ”imalus ning vajadus jagada rÔÔme abikaasaga ja talle raskemail hetkil toeks olla. Energia tekib koosolemisest ja –tegutsemisest.

 Mida on Sinu laps Sulle seni kÔige rohkem Ôpetanud?

Tema on mulle Ă”petanud, et elu ei pea ĂŒldse nii keeruline olema nagu vanemad inimesed seda nĂ€ha tahavad. TĂ€iskasvanuna vĂ”id sa muretseda oma töömurede vĂ”i pĂ€evauudiste pĂ€rast, aga siis ĂŒtleb sulle ĂŒks vĂ€ike tĂŒdrukutirts, et naerata! Ja ta ei loobu, enne kui sa naeratadki ja see muudab pĂ€eva. Ja tal on Ă”igus – nĂ€olihaseid liigutades muutuvadki mĂ”ned mured hoobilt vĂ€iksemaks.

Mille ĂŒle Sa oled isana eriti uhke?

Ma olen selle ĂŒle uhke, et saan öelda: ma olen isa. Suuremat uhkust on raske vĂ€lja mĂ”elda. See, et ma saan seda öelda, on ĂŒliĂ€ge.

Mis on need kolm asja, mida soovitad teistele isadele/lapsevanematele? 

  1. MÔistke, et laps on alates esimesest elupÀevast isiksus.
    Tema kasvatamine on sulle/teile osaks saanud privileeg. Austa teda alati.
  2. Rasked ja keerulised hetked mööduvad.
    Rasketes olukordades vÔivad pinged kiirelt tekkida, kuid mÔistes, et kÔik möödub, saab toimuvat vaadata distantsilt ja sinna mitte sisse kukkuda. See on vÀga oluline.
  3. Don’t give your family the rest of you, but the best of you.
    PĂ€eva lĂ”puks on tegelikult kodused need, kellele sa pead aru andma. Aastate jooksul vahetame töökohti, muutuvad kolleegid, ĂŒlemused, tuttavad, aga su oma pere on alati olemas. Nemad vÀÀrivad ainult kĂ”ige paremat osa sinust, alati. Kujundlik nĂ€ide, aga vĂ”ibolla mitte – kui su lapsel on jalgpallimĂ€ng vĂ”i nĂ€idend, kuhu ta sind vaatama ootab, siis töökohustused sead sa ĂŒmber nii, et laps ei peaks sinuta endale olulist ettevĂ”tmist tegema. Elu jooksul tuleb ohtralt uusi koosolekuid, aga lapse elu esimene esinemine laval ei kordu kunagi.  Kui sul on peres kĂ”ik korras, siis on sul ka muud asjad korras.

Kuldar Kullasepp vestles MTÜ Lastekaitse Liidu töötaja Ireen Kangroga.
Suur aitÀh Kuldarile koos perega meile oma lugu jagamast!

Fotod: erakogu

Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks“ meediakampaania raames.
Rohkem infot: lastekaitseliit.ee/isa