Lapse õigused (kohtu)menetluses

Kohtumenetluses osalevate laste õigus teabele on nende tõhusa osaluse ja heaolu seisukohast väga oluline. Menetlusetappides vähesel ja mõistetaval hulgal esitatav konkreetne teave aitab vähendada laste ärevust, mida tõenäoliselt esmakordne kokkupuude heidutava kohtusüsteemiga tekitab. Hästi informeeritud lapsed tunnevad iseenda ja kohtusüsteemi vastu suuremat usaldust ja kindlust. Nad tunnevad end siis turvalisemalt ja räägivad vabamalt, mis tähendab, et nende ütlusi arvestatakse rohkem ja nad saavad menetluses paremini osaleda.

• Teavet tuleks kohandada vastavalt lapse vanusele, arengutasemele, taustale ja psühholoogilisele seisundile.
• Vanemad ja last toetavad spetsialistid (sotsiaaltöötajad, seaduslikud esindajad) peaksid samuti saama lastele koostatud teabematerjali, et nad oskaksid teavet lihtsas ja arusaadavas keeles edastada.
• Kohustuslikud menetlused – kuidas, millal, millest ja kes peab lapsi teavitama.
• Õigus teabele ei kehti mitte üksnes siis, kui laps juba osaleb kohtumenetluses, vaid ka enne menetluse algust, et teadvustada last õigusest olla teda mõjutavates küsimustes ära kuulatud.

Näiteks tänu kohtueelsele külastusele, tunnevad lapsed end turvalisemalt ja räägivad vabamalt, mis tähendab ühtlasi, et nende ütlusi võetakse rohkem arvesse.

• Tugiteenused, eriti kannatanutele ja tunnistajatele:
  – Laste ja nende vanemate teavitamine;
  – Laste ettevalmistamine kohtuistungiteks;
  – Kohtumenetluse- eelsed käigud kohtusse, kodukülastused;
  – Tugi enne kohtumenetlust, selle ajal ja järel;
  – Lapse kohtumenetluse-eelse, -aegse ja -järgse ettevalmistamise, teavitamise ja toetamise eest peaks vastutama üks isik.
• Lapsesõbraliku teabe kättesaadavus kõikidele kohtumenetlustes osalevatele lastele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Teabe edastamiseks peaks kasutama eri kanaleid ja vorme, näiteks brošüüre ja teabelehti, mis on avaldatud internetis ja trükistena.

Lapsed vajavad täielikuks ja tõhusaks osalemiseks ning uute traumade vältimiseks kaitsvat ja turvalist keskkonda. Kasutusele tuleks võtta ennetavaid meetmeid, et kaitsta lapsi näiteks kättemaksu, ähvarduste ja uuesti ohvriks langemise eest. Need meetmed on eriti olulised, kui laps on koduvägivalla või lähedaste hooldajate väärkohtlemise ohver.

• Lapse eraelu puutumatus on suures ohus ka siis, kui ta puutub kokku kohtusüsteemiga, eriti kui juhtum köidab meedia tähelepanu.
• Meedia ei tohiks eelkõige avaldada laste ja nende perede isiklikke andmeid, sealhulgas nimesid, pilte ja aadresse.
• Tuleks innustada videokaamera kasutamist laste ärakuulamisel või neilt tunnistuste võtmisel. Sellisel juhul peaksid kohal viibima ainult juhtumiga vahetult seotud isikud ja kogu lapse antud teavet tuleks käsitada konfidentsiaalsena.
• Lastekaitsesüsteemid peaksid põhinema ühtsel ja sihipärasel käsitlusviisil, mis ei lähtu üksnes laste erivajadustest üldiselt, vaid ka muudest haavatavust suurendavatest teguritest, näiteks seksuaalse kuritarvitamise või koduvägivalla ohvriks langemisest või nende tegude pealtnägemisest, puudest või sisserändaja staatusest.
• Peab tagama kõikide kohtumenetlustes osalevate laste kaitse kahju, võimalike uute traumade ja isiku väljaselgitamise eest menetluse eel, ajal ja järel.
• Sellised kaitsemeetmed hõlmavad videosalvestisi, mille kasutamine peaks olema kriminaalmenetlustes üldine tava ja tsiviilmenetlustes vabatahtlik. Kohandada tuleks ka korda, et piirata küsitluste arvu, reguleerida spetsialistide kohalolu, tagada juurdepääs tugiteenustele ja tavapärastele lapse tugiisikutele kogu menetluse ajal ja järel.
• Politseijaoskonnad, kohtumajad ja muud kohad, kus lapsi ära kuulatakse, peaksid olema varustatud toimivate salvestusseadmetega ja spetsialiste tuleks koolitada neid kasutama.

Meetmeid ei peaks kehtestama üksnes selleks, et vältida lapse kokkupuudet kostjaga ärakuulamistel (nt otsevideoühendused, vaheseinad lapse varjamiseks kostja eest või kostja eemaldamine kohtusaalist lapse tunnistuse ajaks), vaid ka selleks, et vältida sellist kokkupuudet ärakuulamiste eel ja järel. Lapsesõbralik keskkond peaks olema tagatud kõikides menetlusetappides ning sobivad lapsesõbralikud ooteruumid ja eraldi sissepääsud kõigis kohtutes ja politseijaoskondades.

• Aluspõhimõtetena diskrimineerimiskeeld, lapse parimate huvide kaitse ning inimväärikuse ja õigusriigi tagamine.
• Lapsi tuleks kohelda kohtumenetluses võrdselt olenemata nende soost, rassist, nahavärvist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest vaadetest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist ja soolisest eneseväljendusest.
• Kõikide kohtumenetluses osalevate laste võrdse kohtlemise tagamine.
• Lapse parimate huvide põhimõte:
• Täiskasvanu otsus lapse parimate huvide kohta ei tee olematuks kohustust järgida kõiki konventsioonis sätestatud lapse õigusi.
• Konventsioonis ei ole sätestatud õiguste hierarhiat, vaid kõik seal sätestatud õigused on lapse parimates huvides ja ühtegi õigust ei tohi lapse parimate huvide negatiivse tõlgendamisega ohtu seada.