Konverentsil esinejad

Lapse õigus oma elu puudutavate otsuste tegemisel kaasa rääkida

Ülle Madise, Eesti Vabariigi õiguskantsler

Ülle Madise on Eesti Vabariigi õiguskantsler ja lasteombudsman ja  lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse- ja magistriõppe cum laude ning kaitsnud doktorikraadi 2007. Aastal 2001 alustas ta Tartu Ülikoolis riigiõiguse õpetamist lektorina, on olnud pikki aastaid Tartu Ülikooli riigiõiguse professor ja Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor. 2000. aastate algul juhtis ta Justiitsministeeriumis avaliku õiguse reformi ning Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku Põhiseaduse rahvahääletusel täiendamise ettevalmistusi, ta on töötanud Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja Riigikontrollis. Aastatel 2009-2015 oli Ülle Madise Vabariigi Presidendi õigusnõunik.

Ülle Madise teadusartikleid on avaldatud arvukalt nii Eesti kui ka rahvusvahelistes ajakirjades ja trükistes. Ta on põhiseaduse kommenteeritud väljaannete kauaaegne kaasautor ning 2012., 2017. ja 2020. aastal ilmunud põhiseaduse kommenteeritud väljaande peatoimetaja.

Mõtestatud osalus – iga lapse õigus

Karmen Toros, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor

Karmen Toros on õppejõuna koolitanud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid 15 aastat ning tegelenud aktiivselt teadustööga. Ta on uurimiskeskuse CIRIC (The Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child) kaasasutaja, mille eesmärgiks on laste ja perede heaolu tugevdamisega seotud teadus- ja arendustegevused riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Tema teadustöö põhiteemad on laste heaolu ja kaitse, sh abivajava lapse ja pere hindamisprotsess ja lapse osalusõigus, tugevustele suunatud lähenemine ning lahenduskeskne käsitlus lastekaitsetöös. Tema jaoks on iga laps väärtus ning lähtub mõtteviisist, et laps on oma elu ekspert.

Miks see (laste ja noorte) kaasamine nii raske on?

Roger Tibar, Haridus- ja Noorteameti nutika noorsootöö ja noorte osaluse valdkonnajuht

Roger Tibar on olnud noortevaldkonnas tegev juba 10 aastat, juhtides nii kohaliku tasandi noortevolikogu, maakondlikku noortekogu, katusorganisatisooni Eesti Noorteühenduste Liit kuni praeguse ametini, juhtides nutika noorsootöö ja noorte osaluse valdkonda Haridus- ja Noorteametis. Rogeri südameteemadeks on noorte kaasatus otsustusprotsessidesse ning kohaliku tasandi demokraatia edendamine. Hariduselt on ta omandamas magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis “avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon” erialal.

Paneeldiskussioon: kuidas koos laste ja noortega edasi liikuda?

Arutelu juhib Roger Tibar.
Marcus Ehasoo, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht
Valentina Moskaljova, Narva, Tallinna ja Eesti Noorteparlamendi endine aktiivne liige ja vilistlane
Maris Neeno, Eesti Vabariigi siseministri nõunik

Marcus Ehasoo on töötanud kuus aastat õpilasi ja tudengeid esindavates organisatsioonides ning tegelenud eelkõige huvide kaitsmise ja poliitikakujundamisega. Marcus usub, et väga palju meie elus on seotud haridusega, mistõttu on ta parasjagu haridusjuhtimist magistriastmel õppimas. Üheltpoolt ise põllult kogemusega ning teisalt antud valdkonda õppides on kujunenud ülevaade ja arusaam, kuidas ühiskonnas suurendada laste ja noorte kuuldavamaks võtmist.

Valentina Moskaljova on loonud Lasnamäe Noortenõukogu ning töötanud pikalt Lasnamäe ja Kesklinna linnaosavalitsustes. Valentina on olnud vastutav nii noorte-, hariduse-, spordivaldkonna kui ka tervisedendamise eest. Ta omab avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistrikraadi ning hetkel läbib praktikat valitsussuhete ja PR-agentuuris Meta Advisory.

Maris Neeno nõustab Eesti Vabariigi siseministrit lähisuhtevägivalla, uimastipoliitika ja ennetustegevuse teemadel. Varasemalt on ta tegelenud haridus- ja noortevaldkonna huvikaitsega noorteorganisatsioonides: Eesti Õpilasesinduste Liidus, Eesti Noorteühenduste Liidus, Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses jt. Viimastel aastatel on Maris töötanud Eesti Noorteühenduste Liidu avaliku poliitika spetsialistina ning teinud noorsootööd Põlva vallas. Põlva vallas töötas ta noortega kokku kolm aastat, olles noorsootöötaja, mobiilne noorsootöötaja, Noorte Tugila spetsialist ning Noorte heaolu saadik. Vahetult enne Siseministeeriumisse tööle asumist tegutses ta Justiitsministeeriumis justiitshalduspoliitikaga. Maris omab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureusekraadi ning hetkel omandab samas teaduskonnas magistrikraadi.

Lastekaitsetöö protsessid – mis on hästi, mis on halvasti ning kuidas teha paremini?

Kadri-Ann Lee, Civitta Eesti vanemkonsultant

Kadri-Ann Lee on Civitta Eesti vanemkonsultant, kelle igapäevatöö hõlmab avaliku sektori arendamist läbi konsultatsioonide, uuringute ja analüüside läbiviimise. Varasemalt on Kadri-Ann töötanud Siseministeeriumis, kus juhtis lähisuhtevägivalla ja lastevastase vägivalla ennetamise valdkonda. Lisaks, on Kadri-Ann töötanud Sotsiaalkindlustusametis nii seksuaalselt väärkoheldud laste kui ka puudega laste teemadega.

Kuidas saame tuua õnne lastekaitse õuele?

Joanna Karu, Sotsiaalministeerium laste õiguste nõunik

Joanna Karu on hariduselt jurist, hingelt aga laste heaolu eest seisja. Joanna on Sotsiaalministeeriumis laste õiguste suunal töötanud alates 2014. aastast. Joanna veendunud, et mitte ükski Eesti laps ei tohiks olla ilma jäetud hoolest ja armastusest, mõistmisest ja toetamisest. Ta on veendunud, et igal lapsel peaks olema elus võrdne stardipositsioon ning võimalus areneda ja kasvada kõige paremaks endaks – see missioon ja unistus hoiab teda valdkonnas tegevana. Joanna loodab, et päev-päevalt selleni jõudmise suunas muutust ka luuakse.

Päris hea on oma arvamust välja öelda!

Annegrete Palu, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi nooremlektor

Annegrete Palu töötab psühholoogia instituudis õppejõuna, selle kõrvalt koolitab erinevaid spetsialiste laste ära- ja ülekuulamise teemadel. Annegrete on juba noorest east olnud seotud mitmete laste- ja noortelaagrite korraldamisega ning nendes osalemisega. Kui õpingute ajal tekkis huvi õiguspsühholoogia vastu, otsustas ta oma teadustöös kaks endale meeldivat teemat ühendada ning uuris ja uurib siiani, kuidas lapsi küsitleda. Ta usub siiralt, et kui me lapsi rohkem kuulaks (mitte ainult ei kuuleks neid), siis oleks mitmed mured olemata.

Kuidas lastel päriselt läheb?

Andra Reinomägi, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunik

Andra Reinomägi peab oluliseks, et me teaksime, kuidas lastel läheb. Et lapsed saaksid seda ise väljendada. Et laste olukorda ja käekäiku iseloomustav teave oleks avaldatud ja kättesaadav. Et enne otsuste langetamist oleks alati analüüsitud ja esile toodud, kuidas üks või teine otsus lapsi ja laste heaolu mõjutab. Seejuures on oluline arvestada nii laste kohta kui ka lastelt saadud teavet. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on kahel korral soovitanud Eestil välja töötada terviklik, lapse õiguste konventsiooni kõiki valdkondi hõlmav teabesüsteem ning koguda ja avaldada peavoolustatistikas lapsekeskseid andmeid. Lastega seotud andmed on laste ja noorte õiguste osakonna töö alus. Neile on oluline, et objektiivsete andmete kõrval saaksid lapsed ise oma seisukohti väljendada – olgu siis arvamusuuringute, vestlusringide või loovtööde kaudu. Kui on olemas korrektsed andmed ja info, saab võimalikuks teha põhjendatud ja teadmistepõhiseid otsuseid. See omakorda aitab kaasa lapse õiguste paremale tagamisele Eestis.

Lapse õigus olla ära kuulatud – kes, kus ja kuidas?

Anna Frank, Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht

Anna Frank on kolme lapse ema, kahe lapse vanaema ja hingelt lastekaitsja, kes on lastega seotud teemadega töötanud üle 12 aasta. Viimased kuus aastat juhib ja arendab ta teenust, mis tegeleb seksuaalselt väärkoheldud või seksuaalset kohatu käitumisega lastega.

Räägime lastest – kuidas toetada lapsi ja peresid, kui vanemal on vaimse tervise raskusi?

Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog ja
Ege Enok, Viljandi Avatud Noortetoa juhataja ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esimees
Tuuli-Brit Vaga, Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talituse peaspetsialist

Anna-Kaisa Oidermaa on lisaks Peaasi.ee portaali loomisele töötanud eelnevalt psühhiaatriakliinikus ning tegutsenud psühholoogina juba 17 aastat. Täna on Anna-Kaisa südameteemaks just noorte vaimne tervis ning noortele abikäe ulatamine.

Ege Enoki teekond noorsootöö juurde jõudis läbi isiklike eduelamuste, mida noorsootöös osalemine tollal võimaldas. Täna on Ege 6 aastat olnud Viljandi Avatud Noortetoa juhatajaks, enne seda töötanud asenduskodus kasvatajana ja usub jätkuvalt, et noorsootööl on võimalus noori tiivustada.

Tuuli-Brit Vaga on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal ning on lastekaitsevaldkonnas töötanud ligi 6 aastat. Igapäevases töös keskendub ta koos meeskonnaga lastekaitsetöö edendamisele, mis hõlmab endas erinevaid tööosi.

Kadrioru südames paikneb Laulustuudio Laulumarjad, kus sünnib iga päev väiksemaid ja suuremaid lauluimesid. Meie pisikene stuudio toob laulmist ja muusikat armastavad lapsed, noored ja täiskasvanud kokku särasilmsete vokaalpedagoogidega, et treenida iga õpilase häält individuaalselt ning pakkuda noortele eriilmelisi arenemis- ja esinemisvõimalusi.

Eerik Säre on leidnud oma kutsumuse õpetamises. Ülikooli aegu populariseeris ta teadust läbi teadusetenduste, mida andis üle kogu Eesti koolides kõikidele vanuseastmetele. Edukatest esinemistest kannustatuna läks ta magistrantuuri õppima loodusainete õpetajaks ning nüüd õpetab ta Tartu Jaan Poska gümnaasiumis füüsikat, geograafiat ning mitmeid valikaineid nagu astrofüüsika, teadusajalugu, kuid ka sportlik saavutusvõime ja toitumine, praktikumidest rääkimata. Eerik on öelnud, et kui klassi ees olla parim sina, nautida ja entusiastlikult etendada oma teemasid, siis võib märgata, kuidas entusiasm nakkab ja noorte uudishimu ja avastusrõõm kasvavad. Ta on veendumusel, et laste uudishimu on see, mis on väärt hoidmist ning mida mitte mingil juhul ei tohi summutada.