Sissejuhatus

Maailmas elab väga palju inimesi. Igapäevaelu toimetuste, õpingute ja töökohustuste kaudu suhtleme me erinevate inimestega. Igaühel neist on oma soovid ja tahtmised. Selleks, et me kõik tunneksime ennast ühiskonnas turvaliselt, on vajalik inimeste vahelisi suhteid vastastikusel kokkuleppel reguleerida. Nendest kokkulepetest sünnivadki seadused, mis kindlalt ja täpselt määravad igaühe õigused ja kohustused. Seadustega on määratletud ka laste ehk alla 18-aastaste inimeste õigused ja kohustused.

Käesolevale leheküljele on koondatud teave Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud normidest, mis puudutavad alla 18-aastaseid inimesi. Kindlasti oled ka ise olnud olukorras, kus koged, et Sul ei ole veel õigus soovitud tegevuses osaleda, sest vanus ei luba. Seadustega kehtestatud vanusepiirid näitavad, missugune kohustus ja vastutus on vastavalt vanusele Sulle jõukohane. Osa vanusega seotud normidest on lastele ja noortele tuttavad – näiteks koolitee alustamine, passiealiseks saamine, liiklusvahendi juhtimiseks juhiloa saamine jne. Samas on seadusega sätestatud vanusepiire, millest tuleneva vastutusega enamus noortest kokku ei puutu, näiteks vastutus õigusvastase teo toimepanemise puhul. Vanusest  tulenevate  õiguste ja kohustuste teadmine on vajalik, sest seaduserikkumine on karistatav.

Tähtis piir on 18 aastat, mil noor inimene saavutab täiskasvanu staatuse. Täiskasvanuna omandab ta palju õigusi iseseisvaks tegutsemiseks: ta saab õiguse osaleda üleriigilistel ja kohalikel valimistel, õiguse otsustada iseseisvalt oma elukäigu üle, käsutada enda omandit, abielluda, juhtida iseseisvalt autot jpm.

Saades täiskasvanuks, kaotab noor inimene ka mõningad talle seni kuulunud õigused, näiteks lapsevanem ei ole kohustatud last ülal pidama, kui viimane ei õpi põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases vormis; seaduse rikkumisele järgneb rangem karistus; tööaja seaduse järgi hakkavad kehtima täistööaja normid jne.

Samas ei tähenda 18. sünnipäev, et kõik õigused ja kohustused lisanduvad korraga.

Õiguse arvamuse ära kuulamiseks ja selle arvesse võtmiseks teda puudutavates küsimustes omandab laps 10aastaselt. Vastavalt seadusele võib noor inimene asuda tööle enne 18-aastaseks saamist. Samuti on tal õigus omada isiklikku pangaarvet ja seal asuvat raha kasutada. Karistusseadustiku kohaselt algab õigusvastase teo toimepanemisel süüvõimelisus neljateistkümnendast eluaastast.

Teisalt ei omanda 18-aastane veel kõiki õigusi, näiteks õiguse kandideerida Riigikokku omandab noor inimene 21-aastaselt, hasartmänge võib mängida 21. eluaastast alates jne.

Seaduses sätestatud vanusepiir ütleb küll, mis on lubatud teatud vanusest alates, kuid mitte alati ei saa lähtuda üksnes vanusepiirist. Näiteks, kui Sa oled 18-aastane, võid osta sigarette, kuid suitsetamine on sellegi poolest ebatervislik. Kaheksateistkümneaastaselt võib seaduse kohaselt abielluda, mis ei pruugi aga tähendada, et noor inimene oleks pere loomiseks psühholoogiliselt ja majanduslikult valmis.