Lapse õigused meedias

Lapsed ja noored ajakirjanduses

Raamat “Lapsed ja noored ajakirjanduses” on tõlge Soomes väljaantud teavitusmaterjalist “Opas lasten haastattelijoille ja kuvaajille”. Eelkõige ajakirjanikele ning lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud raamatus antakse mõtteainet laste ja noorte kajastamisega seotud küsimusteringist ning tutvustatakse põgusalt rahvusvahelist praktikat. Tegemist on abimaterjaliga juhtumipõhiseks ajakirjanduslikuks kaalutluseks laste ja noorte pildistamisel ja intervjueerimisel.

Seadusandlus

• EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS – II peatükk, paragrahvid 22, 26, 33, 45
• ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS
• LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON

Toimetusele ja ajakirjanikule

Vabadusega kaasneb alati vastutus. Vaba ajakirjandust ei saa mõjutada poliitika ega äri. Aga ka ajakirjanikud peavad kodanikena kinni pidama seadustest, austama kaasinimeste õigust eraelu ja kodu puutumatusele. Kellelgi ei ole õigust põhjustada oma tegevusega põhjendamatuid kannatusi.

Siin on punkte dokumendist, Eesti ajakirjanduseetika koodeksist, mis on järgimiseks igale toimetusele ja ajakirjanikule:

• 1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.
• 2.4 Toimetuse töötajat ei saa tööalaselt kohustada kirjutama või tegema midagi taolist, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega.
• 3.1 Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande juurest. Soovitatav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse.
• 3.2 Ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi.
• 3.6 Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või fotografeerida lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui ta on niigi avalikkuse tähelepanu all.
• 4.7 Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.
• 4.8 Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
• 4.9 Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.

Kuhu pöörduda?

Kui Sa tunned, et meedia on Sulle või Sinu lähedastele, hoolealustele, õpilastele jne liiga teinud, on Sinu õigus pöörduda toimetuse poole ja paluda/nõuda võimalust vastulauseks ja/või avalikku vabandamist.

Kui Sa leiad, et Sind saadud vastus ei rahulda, on Sul võimalus pöörduda Pressinõukogu või Avaliku Sõna Nõukogu poole.

Kui saadud vastused Sind ei rahulda, on Su kodanikuõigus pöörduda kohtusse.