Kristi Märk Mis meie noorte hinges ja südames toimub ning kuidas neid aidata? „Kohati on peret sessioonile kaasata keeruline. Kui vanemad ootavad, et psühholoog teeks lapse korda, ei tekigi neil endil mingit vajadust oma käitumist muuta,“ tunnistab koolipsühholoogina töötav ning pereterapeudi väljaõpet läbiv Olle Selliov. Paljude täiskasvanute jaoks tekitavad ainuüksi sõnad „teismeline“ ja „murdeiga“ vastuolulisi […]
Aivar Haller Üks olulisemaid asju, mida me suhetes lastega teha saame, on õppida kuulama – see on lapsega suhtluses kõige olulisem tööriist. Kuulamise kõrval teine hädavajalik tööriist on kokkulepped. Sageli kardetakse, et kokkulepped lastega ei pea, kuid võin oma kogemuse põhjal julgustada, et kokkulepped peavad, kui on hästi tehtud. Toon oma pereelust näite, kuidas sõlmida […]
Kingisoovide taga on lood ja lugude taga on vajadused “Olen veendunud, et teeme lapsele parima kingituse siis, kui märkame tema soove ning mõistame tema tegelikke vajadusi. Et näha laste soovide taga unistusi, peame täiskasvanutena oskama kuulata,” ütleb viie lapse ema Triin Lumi. Kingivalimises on Triinul kuhjaga kogemust, sest lisaks oma viie lapse kingikotile aitab Triin […]
Kristi Märk Laste ja noorte vaimsest tervisest räägitakse ja kirjutatakse palju. Valdavalt on nendeks rääkijateks ja kirjutajateks valdkonna eksperdid või lastega töötavad spetsialistid, teinekord ka lapsevanemad. Kuid millised on noorte enda mõtted? Kuidas nemad vaimse tervise ja heaolu teemasid näevad, mis lugusid räägivad ning milliseid lahendusi pakuvad? Järgnevad mõtted on nopitud 8.–12. klassi õpilaste esseekonkursile […]
Eeva Schneider, Triin Sooäär „Kuidas Sul läheb, Eestimaa laps?” on küsimus, millele otsivad vastust paljud hoolivad lapsevanemad, pühendunud eksperdid, kogenud õpetajad, laste heaolu spetsialistid ja poliitikud. Arvajaid on palju, aga kuigi küsimus oleks vormilt justkui lastele suunatud, esitame seda pahatihti kõigile teistele peale laste endi. Laps kipub olema neis teemades passiivne vaadeldav, kelle muresid kõik […]
Lasteabi liiniga on sel aastal ühendust võtnud üle 300 lapse rohkem kui eelmisel aastal, mistõttu kutsub lastekaitse liit enne pühi üles lapsi kuulama ja tähele panema. Lastekaitse liit vahendas, et lastel ja noortel võib olla raske väärkohtlemisest rääkida, sest nad kardavad negatiivseid tagajärgi. Ka siis, kui laps abivajadust sõnades ei väljenda, on liidu teatel lapse käitumises […]
Lastekaitse Liidu koostöökoordinaator Anastassia Murašina ja Sotsiaalkindlustusameti Lasteabi nõustaja Jana Kondrašova arutlesid venekeelses hommikusaates “Kofe+” teemadel: Miks ja kuidas hirmul põhinevad kasvatusmeetodid last kahjustavad? Millised on lapsesõbralikud alternatiivid füüsilise karistamise, ähvardamise või hirmutamise asemel? Millised on praktilised soovitused lapsevanemale, kes kipub lapsega suheldes enesevalitsust kaotama Mida teha, kui tead lapsest, kes võib olla kogenud väärkohtlemist. […]
“Iga kolmas lapsevanem ähvardab oma last füüsilise karistusega. See statistika on päris hirmutav. Lastekaitse Liit on kampaania “Räägi minuga” ellu kutsunud selleks, et rääkida ja õpetada, kuidas saaks teisiti ja kuidas ka aidata vanemaid, et nad jaksaksid,” ütleb Lastekaiste Liidu juhataja Varje Ojala podcastis.
Selle aasta Lastekaitse liidu aastakonverentsi «Räägi minuga» fookuses on turvaline kasvukeskkond rõhuasetusega väärkohtlemise ennetamiseks. Konverentsi sissejuhatuses antakse ülevaade Eestimaa laste heaolu hetkeseisust, statistikast, riigi suunistest, õigus- ja kultuuriruumist. Lapse arenguetappe käsitlevas ettekandes pööratakse tähelepanu eakohasele arengule. Luubi alla võetakse arengule omased väljakutsed ja antakse suunised, kuidas piisavalt hea vanemana erinevates olukordades käituda. Saadakse teada, millised võivad […]
Arhiveeritud veebileht on loodud 27.09.2024
Automaatse teate sulgumiseni on jäänud 0 sekundit
