Lastekaitse Liidu üldkogu pöördumine: Mida rahutum on väline maailm, seda olulisem on kodurahu

Just nii kõlas hiljuti mänguväljakul kuuldud tükike laste omavahelisest vestlusest. Tundus, et nad olid õde ja vend ning vanust võis neil olla umbes 6 või 7.

Nii nagu täiskasvanud tajuvad ja tõlgendavad praegu maailmas toimuvat hästi erinevalt, teevad seda ka lapsed. Kas te teate, millised on teie laste mõtted, hirmud ja mured? Millised need päriselt on ning kuidas teie lapsed nende mõtete ja emotsioonidega hakkama saavad?
Ajal, kui palju asju on meie kontrolli alt väljas, saab ometi iga täiskasvanu teha endast parima, et vähemalt koduses keskkonnas võimaldada laste jaoks rahu, turvatunnet ja sõbralikke suhteid. Eesmärk ei pea olema kohene idüll, vaid alustuseks piisab, kui laste igapäevastele muredele ning (sotsiaal)meedia vahendusel toodetud ärevusele mitte lisa tekitada.

2023. aastal valmis Õiguskantsleri Kantselei ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koostöös esimene Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Kõnealune raport on Eesti laste koostatud ülevaade sellest, kuidas Eesti lastel läheb ning mis neile muret ja rõõmu valmistab. Lisaks lapse õiguste saadikutele jagasid töötubades ja veebiküsitluse kaudu oma mõtteid ligi tuhat Eestimaa last ja noort.

Raportis on laste poolt pakutud loovaid lahendusi, mille üle võime uhkust tunda, ent ka ausaid ja valusaid näiteid, mis neile muret ning südamevalu tekitavad.

• „Vahest tunnen, et keegi ei usu, mida ma tegelikult tunnen, koolipsühholoog mind ei aidanud ja tundsin, et isegi tema ei usu mind.“
• „Palju lapsi on depressioonis – nad ei saa vanemate toetust, nad ei saa toetust sõpradelt.“
• „Üksilduse probleem on väga suur.“
• „Minu vanemad on lahus ja ma suhtlen nende mõlemaga ühepalju ja armastan neid ühepalju, aga kuna mu vanemad üksteist ei salli, olen mina vahendaja rolli sattunud.“
• „Kui perekond (eelkõige vanemad) survestavad last liiga paljude asjadega tegelema, siis võib laps kiiresti n-ö eluisu kaotada. Mõned vanemad ei saa aru, et laps pole robot, kes ei vajagi vaba aega.”

Kuidas neid olukordi lahendada? “Selgitada lapsevanematele, et nad muudaksid oma suhtumist laste ärakuulamisse ja laste arvamusega arvestamisse. Vanad ja noored võiksid tegutseda koos rohkem, kui seda praegu tehakse,” kõlas üks mõtetest.

Mida suurem on välise maailma rahutus, seda suuremat rolli mängib kodurahu, mida saavad needsamad vanad ja noored, kellest ka lapsed räägivad, igapäevaselt üheskoos luua.

Päise foto Freepik