Parandamise keskmes on ühenduse taastamine lapsega. Kui me näitame lastele pärast karjumist turvatunnet sisendavat ja kaastundlikku ennast, muudame seda, kuidas see mälestus nende kehasse talletub. Toetus pärast kriitikat, hellus pärast karjumist ja mõistmine pärast vääritimõistmist aitavad muuta sõnumeid, mida nad alateadlikult endale sisendavad – et nad on üksi või halvad.

«Alusta sellest, et vabandad,» ütles Kennedy. «Järgmiseks analüüsi juhtunut, et nad teaksid, et see kõik polnud nende peas. Seejärel ütle, mida soovid, et oleksid teinud teisiti ja kuidas kavatsed tulevikus käituda selles olukorras.»

«Kui ma karjun oma lapse peale või ütlen sõnu, mida hiljem kahetsen, tunnevad nad end tõenäoliselt hirmul, rabatud ja üksikuna. Kui ma suudan hiljem selgitada, miks see juhtus ja kuidas see tegelikult polnud tema süü, siis lähedus, armastus, turvalisus ja kaastunne, mida nad tunnevad, salvestuvad lapse kehasse ängistava sündmuse kõrvale. Parandamise tõttu ei ole nende mälestus sündmusest nii intensiivne ega ennastsüüdistav.»

Lapsi lüüakse rohkem, kui tahaks arvata

November on lapse õiguste kuu ning MTÜ Lastekaitse Liit korraldab 2023. aasta novembris ulatusliku kampaania «Räägi minuga», mille eesmärk on välja juurida hirmul põhinevad ja lapsi kahjustavad kasvatusmeetodid. Kampaania hõlmab reklaame välimeedias, raadios ja televisioonis ning arvamusartikleid ning ekspertide sõnavõtte trükimeedias ja televisioonis. Kuu päädib Lastekaitse Liidu 35. sünnipäeva konverentsiga «Räägi minuga», mis leiab aset 23. novembril ühisministeeriumi hoones.

Sotsiaalkindlustusemeti 2021. aastal korraldatud uuringust tuleb välja, et iga neljas Eesti täiskasvanu hindab laste füüsilist karistamist paratamatuks. 2018. aastal leiti Praxise uuringus, et iga viies lapsevanem karistab oma last füüsiliselt. Need arvud näitavad, et lastevastane vägivald on Eestis endiselt ulatuslik probleem. Kampaania «Räägi minuga» eesmärk on seada iganenud ja lapsi kahjustavad kasvatusmeetodid ja nendega seotud müüdid küsimuse alla ning liikuda lapse õiguste ja vajadustega arvestavate hoiakute ja kasvatusmudelite poole.

«Laste füüsiline karistamine on Eestis alates 2016. aastast seaduse järgi vägivald ja seadusega keelatud, ometi leidub seda meie ühiskonnas palju rohkem, kui tahaks arvata,» ütles Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. «Soovime oma kampaanias juhtida tähelepanu karistamise ja hirmu laastavale mõjule, aga rääkida ka lapsekesksetest ja positiivsetest kasvatusmeetoditest, mida kasutada hirmutamise või karistamise asemel,» lisas Ojala.

Uurimistulemuste järgi on iga teine ema ja iga kolmas isa stressis või masenduses, iga neljas täiskasvanu on depressiooniriskis, iga viies ärevushäire riskis. «Meie lapsi ümbritsevad täiskasvanud, kel on endal ohtralt muresid ja võib olla raske oma emotsionaalset tasakaalu hoida. Selleks, et olla lapsele toeks ja eeskujuks, tuleb täiskasvanutel esmajoones enda vaimse tervise eest hoolitseda ja õppida praktilisi võtteid intensiivsete emotsioonidega toimetulekuks. Ka seda püüame novembrikuu jooksul ekspertide abiga kajastada,» selgitas Ojala.

Hoia pilk peal: https://arhiiv.lastekaitseliit.ee/et/minuga.