Lastekaitse Liit andis arvamuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

MTÜ Lastekaitse Liit esitas 12. mail 2023 Justiitsministeeriumile arvamuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

MTÜ Lastekaitse Liit juhtis arvamuses oma tähelepanu vähikäiku tegevale kaasamiskultuurile. Liit leidis, et kaasamiskultuuri halvaks näiteks on kõnealune eelnõu või nn perehüvitiste eelnõu, kus tähtajad arvamuse avaldamiseks on 3-4 päeva. Vastavalt kaasamise heale tavale on konsultatsiooni kestus 4 nädalat või pikem. Liit on seisukohal, et näiline kaasamine ei toeta ühisloomet pikemas perspektiivis. Tuli tõdeda, et vastamiseks antud lühikese tähtaja tõttu ei koostanud Lastekaitse Liit detailset analüüsi, vaid lähtus üldiselt lapse õiguste printsiibist. Kaasamiskultuuri edendamiseks palus Lastekaitse Liit edaspidi näidata üles suuremat lugupidamist nii kaasatavate suhtes kui ka laiema diskussiooni võimaldamiseks ühiskonnas.

Iga laps on oluline

Lastekaitse Liidu jaoks on iga laps oluline, sõltumata tema sünnijärjekorrast, elukohast või leibkonnatüübist. Eestis kehtib siduvalt alates 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsioon.  ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldprintsiipidele tuginedes peab Lastekaitse Liit oluliseks kõikide lastega perede toetamist, sh toetada tuleb kõigi laste sündi ja kasvamist.

Tänastest lastest sõltub, milline saab olema tulevikuühiskond. Eesti on vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ühiskond, kus iga laps on riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks väga oluline. Lapse subjektiivne heaolu on seda suurem, mida suuremal määral on tagatud lapse õigused erinevates keskkondades. Seouli Riikliku Ülikooli sotsiaalse heaolu professor Bong Joo Lee tõdes Tartus augustis 2019 toimunud rahvusvahelisel laste heaolu konverentsil ISCI 2019, et laste igapäevaelu mõjutab nende heaolu, peamiselt pere, kool ja naabrus. Mõistagi mõjutavad laste heaolu ja toimetulekut ka kodune vägivald, vaesus, õppimine ja stress. Erinevad uuringud kinnitavad, et laste jaoks on esmatähtsad turvalisus ja head suhted, sh vanematega (sõltumata soost). Sama kinnitasid ka Tartu ja Tallinna Ülikooli lapse õigustele ja heaolu uurimusele keskendunud teadlased, kellega Lastekaitse Liit konsulteeris käesoleva arvamuse koostamise protsessis.

Lastekaitse Liit toetas põhiosas eelnõu ning jäi seisukohtade juurde, mille esitas 23.05.2014 Riigikogu õiguskomisjonile arvamuses kooseluseaduse (650 SE) eelnõule, kus toonitas: ”Samasooliste kooselu seadustamine on tervitatav samm ühiskonna avatuse ja võrdõiguslikkuse poole. MTÜ Lastekaitse Liit kindel seisukoht on, et ükskõik millisel kujul kooseluseadus vastu võetakse, tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu need on sätestatud ÜRO Lapse õiguste konventsioonis. Lapsendaja peab tagama lapse heaolu, mh pikaajalise mõjuga otsustusi tehes. Arvestada tuleb lapse enda arvamust, kas ta soovib saada lapsendatud. Perekonnaseaduse järgi võib vähemalt 10-aastast last lapsendada ainult tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Koolides, aga ka teistes, sh koolieelsetes lasteasutustes tuleb suurendada selgitustööd samasooliste ja nende kooselu kohta. Selleks vajalikud ressursid peab leidma riik. Lapse heaolu tagab muuhulgas kaaslaste teadlik ja neutraalne suhtumine samasoopaaridesse.”

Lastekaitse Liit palub Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses käesoleva eelnõu puhul:

• täiendada eelnõu rahvusvahelise praktika võrdlusanalüüsiga, mis annaks tehtud ettepanekutele täiendavalt põhistatud kaalu;
• kaasata õigus- ja sotsiaalteadlasi, lastekaitsetöötajaid, Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni ja Eesti Kohtunike Ühingu, et käsitleda põhjalikumalt lapse vanemate arvu küsimust, tagamaks lapse õiguste igakülgne kaitse;
• rõhutada selgituskohustuse vajadusele ja vastavate amentnike asjakohasele koolitusele;
• hoolimata eelnõu seletuskirja ladusast keelekasutusest tuleb edasises kommunikatsioonis pöörata tähelepanu lihtsustatud ja visualiseeritud teavitusele, et uued ja keerulised juriidilised konstruktsioonid oleksid mõistetavad nii asjaomastele sihtgruppidele kui ka ühiskonnas tervikuna;
• selgitada välja ka laste seisukoht, kelle elu seaduse loomine või loomata jätmine otseselt mõjutaks.

Samast soost vanematega perede laste heaolu ja nende kogemusi on rahvusvaheliselt uuritud alates 1970. aastatest, eriti Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Hollandis. Samuti ka Soomes, kus samast soost paaride õigus lapsendada jõustus 01.03.2017[1]. Teadusringkonnad on jõudnud üksmeelele, et samast soost vanemate laste heaolu vastab heteroseksuaalsete vanemate laste heaolule[2]^,[3]. Erinevad uuringud näitavad, et samast soost vanematega peredes tunnevad lapsed end füüsiliselt ja psühholoogiliselt vähemalt sama hästi kui teistes peredes ning neil on vanemate ja sõpradega vähemalt sama soojad suhted kui eakaaslastel. Oluline on rõhutada, et kõigis peredes, sõltumata vanemate soost ja seksuaalsest sättumusest, mõjutab peresuhete toimimine laste heaolu.

Vaatamata uuringutele, mis tõendavad laste heaolu samast soost vanematega peredes, suhtutakse samast soost paaride lastekasvatusse tihti negatiivselt. Laste heaolule on kahjulik, kui nad kogevad kiusamist või kuulevad oma perekonna kohta solvavaid kommentaare või kui nende vanemaid diskrimineeritakse. Seega on samast soost vanematega laste heaolu seisukohalt oluline, et lapsed elaksid toetavas keskkonnas, kus muuhulgas siseriiklik seadusandlus arvestab samast soost vanematega peredega ja neis elavate lastega. Eestis on samast soost vanematega laste temaatikat senini vähe uuritud. Aastal 2018 korraldatud uuring[4] näitas, et paljud LGBTI-noored ei tunne end koolis turvaliselt, kogevad vaimset ja füüsilist vägivalda ning ei saa kooli töötajatelt tuge. Oluline on nii sotsiaal-, tervis-  hoiu-, kui haridusasutuste tugi nii samast soost vanematega lastele kui neile vanematele endile. Toe oluline komponent on teadlikkus ja eelarvamustevaba ning mittediskrimineeriv suhtumine. Vastavalt ÜRO Lapse õiguste konventsioonile peab laste suhtes tehtavates otsustes alati olema kesksel kohal lapse parim huvi.

Soome samast soost vanematega perede laste heaolu uuris esimest korda „Samast soost vanematega perede tugevused ja haavatavus“ projekt (2014–2018)[5]. Samast soost vanematega perede 10–18-aastaste laste vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu oli laste ja vanemate ankeetküsitluses antud hinnangute kohaselt suures osas samaväärne Soome samaealiste laste heaoluga. Küsitletud 7-10-aastased samast soost vanematega perede lastel oli lai perekonna käsitlus ja tundub, et ka neil läheb hästi. Projekti tulemused näitasid, et samast soost vanematega perede tugevuseks on suur hulk lähedasi sõpru ja vanemate pühendumus lapsevanemaks olemisele. Samast soost vanematega perede lapsed ja vanemad kirjeldavad oma perekonda kui mitmekesisust mõistvat. Uuringus osalenud samast soost vanematega pered soovivad teenuste turvalisust (sh eelarvamustevaba ja mittediskrimineerivat suhtumist) ja rohkem teavet koolidele ja spetsialistidele. Lapsed ja vanemad loodavad võrdsusele ühiskonnas.

Suurbritannia ja Hollandi ülikoolide 2020 avaldatud ühisuuringus[6] võrreldi 2971 samasoolise paari peres kasvava ja enam kui miljoni erinevast soost vanemate peres kasvava lapse toimetulekut haridusteel. Uuringust selgus, et samast soost paaride lastel läheb koolis paremini kui erinevast soost paaride lastel. Põhjused on peamiselt sotsiaalmajanduslikud. Kuna uuringus osalenuist just samast soost paarid olid statistiliselt vanemad, jõukamad ja haritumad.

[1] Loe lähemalt: https://www.vaestoliitto.fi/uploads/2020/12/32b919d8-tyopaperi_6_sateenkaariperheet_2014.pdf

[2] Loe lähemalt: Perrin E. C., Siegel, B. S. and the Committee on Psychosocial Aspects of Child and Family Health. (2013). Promoting the Well-Being of Children Whose Parents Are Gay or Lesbian, Pediatrics, 131; e1374-e1383.

[3] Loe lähemalt https://theconversation.com/in-families-with-same-sex-parents-the-kids-are-all-right-42605

[4] Loe lähemalt: M. Ney, K. Rannaääre, K. Raud. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (2018). Eesti LGBT Ühing.

[5] Loe lähemalt: Aarnio, K., Kallinen, K., Kylmä, J., Solantaus, T. & Rotkirch, A. (2017). Sateenkaariperheiden lasten ja nuorten hyvinvointi ja kokemukset. Väestöntutkimuslaitoksen julkaisusarja D 62/2017.

Aarnio, K., Kylmä, J., Solantaus, T. & Rotkirch, A. (2018). Sateenkaariperheiden vanhemmat. Kokemuksia lasten hyvinvoinnista, perhesuhteista ja tuen saannista. Väestöntutkimuslaitoksen julkaisusarja D 63/2018. Helsinki: Väestöliitto

[6] Loe lähemalt: Mazrekaj, D., De Witte, K., & Cabus, S. (2020). School Outcomes of Children Raised by Same-Sex Parents: Evidence from Administrative Panel Data. American Sociological Review, 85(5), 830–856. https://doi.org/10.1177/0003122420957249

• Ühisaruanne. Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.