Lastekaitse Liit rõhutas vajadust kehtestada edaspidi lapsetoetuse suuruseks 100 eurot iga lapse kohta

25. aprill 2023

MTÜ Lastekaitse Liit esitas 24. aprillil 2023 Sotsiaalministeeriumile arvamuse perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule.

Lastekaitse Liit mõistab perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärki suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Eelnõuga kavandatud meetmetega soovitakse piiratud riigieelarvevõimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid, et kasutada neid kõige suuremas vaesuses (ühe vanemaga pered) ja haavatavate sihtgruppide (harvikhaigusega ja puudega lapsed, asendushooldusel elavad lapsed) toetamiseks, peredele teenuste pakkumiseks ning teiste riigile hädavajalike investeeringute (nt kaitsekulud) tegemiseks.

Suurenev elatisabi

Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu tulemusel suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Vajadust tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi on Lastekaitse Liit ka oma eelnevates arvamustes rõhutanud.

Siiski moodustab elatisabi saavate laste osakaal kõigist Eesti lastest vaid 2%. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29% kõigist lapsetoetust saavatest lastest. See tähendab, et 71% lapsetoetust saavate perede laste jaoks on endiselt lastetoetuse summa ebaproportsionaalset väike. Kuigi eelnõuga kavandatav muudatus tõepoolest vähendab ebavõrdsust lasterikka pere toetuse ja ühe- ja kahelapseliste perede toetusega, ei taga eelnõu Eestis iga lapse võrdset kohtlemist ning ühe- ja kahelapseliste perede toetus on sellegipoolest liiga väike.

Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele

Lastekaitse Liit on jätkuvalt seisukohal, et kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele. Sõltumata mitu last on peres, mitmendana laps perre sünnib või millises Eesti omavalitsusüksuses ta kasvab, on toidukaubad ja bensiin kõigile lastega peredele võrdse hinnaga.

Lastekaitse Liit edastas ka 2022. aasta detsembrikuus pöördumise Eesti Vabariigi President Alar Karisele seoses perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadusega 703SE, milles palus Vabariigi Presidendil üldistest huvidest lähtuvalt jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seadus välja kuulutamata. Lastekaitse Liit põhjendas oma pöördumises, et seadus tervikuna riivas ühiskondlikku õiglustunnet, ei olnud kooskõlas võrdsusõigusega, proportsionaalne, ega taganud Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. Lisaks leidis Lastekaitse Liit, et seadus ei ole teadus- ega tõenduspõhine.

Lastekaitse Liit rõhutab vajadust kehtestada edaspidi lapsetoetuse suuruseks 100 eurot iga lapse kohta sõltumata, kas ta sünnib oma perre esimese, teise või kolmandana.

Lisaks soovib Lastekaitse Liit rõhutada eelnõu seletuskirja punktis 6.1.2. Mõju demograafiale (lk 9) toodud selgitust, mille kohaselt on teadlased soovitanud, et ebakindlatel aegadel peaks peredele kindlustunnet pakkuma perepoliitika oma turvalisuse ja stabiilsusega. Liidu hinnangul on äärmiselt kaheldav, et antud olukorras on tegemist turvalise ja stabiilse perepoliitikaga, kus lasterikka pere toetusi sellise intervalliga ja sellises mahus muudetakse. Eelnõu kooskõla põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega on küll eelnõu seletuskirjas analüüsitud, kuid liit leiab, et suurtel peredel tekkis õigustatud ootus kõrgemale peretoetusele. Vaatamata faktilisele asjaolule, et ebavõrdsus toetuste vahel (mida makstakse ühe – ja kahelapselistele perele võrreldes lasterikka perega) väheneb, ei parane liidu arvamusel eelnõus planeeritavate muudatustega mitte ühegi lapsega pere reaalne rahaline seis.Lastekaitse Liit jäi arvamuse andmisel oma eelnevates arvamustes väljendatud põhimõtteliste seisukohtade juurde, millega muuhulgas:

  1. toetas eelnõuga 619 SE kavandatud muudatust, et edaspidi oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta;
  2. tegi ettepaneku indekseerida mitte lasterikka pere toetust, vaid lapsetoetust, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis. (Meede tagaks lastega perede toimetuleku efektiivsema toetamise järjepidevuse, ning tagaks iga lapse võrdse kohtlemise);
  3. kasutada ühtluse tagamiseks indekseerimisel alusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §312 sätestatud lahendust.

09.05.2023 toimus Riigikogu konverentsisaalis Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung arutamaks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17 SE. Istungil kõneles ka MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar. Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.