Arvamus ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Lastekaitse Liit esitas 6. jaanuaril 2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõule.

Lastekaitse Liit esitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Liit rõhutab oma arvamuses, et antud eelnõu ei ole laste toimetulekut ega heaolu toetav, piirab haavatud gruppide valiku- ja liikumisvabadust, koostatud huvigruppe kaasamata, ning kärpemeetmete mõjuhindamised on puudulikud.

Eelnõu kohaselt kaotatakse kommertsvedajatele seadusega pandud kohustus vedada tasuta ilma selle eest hüvitist saamata (kehtiv ÜTS § 34) järgmisi sõitjaid: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; 3) puudega kuni 16-aastane laps; 4) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 5) raske nägemispuudega inimene; 6) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 7) puudega inimest saatev juht- või abikoer. Seni tasuta sõiduõigust kasutada saanud sõitjad peavad edaspidi kommertsliinidel sõitmisel maksma tasu. Käesoleva eelnõu puhul räägime mh 99 000 eelkooliealisest lapsest ja ca 8700 puudega kuni 16-aastasest lapsest.

Paraku tekitab esitatud eelnõu üheselt küsimuse – kus on riigi hool ja hoolivus? Kusjuures eelnõu aluseks olevas Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. a otsuses Lux Express Estonia kohtuasjas C-614/20 p. 40 on osundatud, et Eesti valitsus täpsustas oma kirjalikes seisukohtades, et nimetatud sättes ette nähtud kohustuse kehtestamise eesmärk on võimaldada väikelastega peredel ja puudega isikutel ühistransporti kasutada, muutes selle nende jaoks soodsamaks ja kättesaadavamaks. ÜTS §‑s 34 väljendub nimelt Eesti ühiskonna eriline hool nende isikute suhtes. Liit esitab oma arvamuses küsimuse, kuhu kadus Euroopa Kohtu otsuses viidatud Eesti valitsuse eriline hool nende isikute suhtes? Olukorras, kus elukalliduse tõusust tingituna suureneb ka abivajajate arv, ning seda eriti lastega perede osas. Näiteks toimetulekutoetust vajavate lastega leibkondade arv kasvas aastaga ca 4 korda elik 25,6% ja neis leibkondades elavate laste arv suisa 29,7% (4805-16173 last).

Eelnõu tulemusena suurenevad seega seni kommertsliinidel tasuta sõita saanud eelkooliealiste lastega perede ja puudega inimeste või nende perede kulutused linnadevahelistel kommertsvedajate poolt teenindatavatel kaugliinidel sõitmisel. Omades seega mõju niigi haavatavate gruppide toimetulekule kui ka valiku- ja liikumisvabadusele. Millise signaali tahab riik saata elanikkonnale, aga eriti haavatavatele gruppidele, kui teeb ostujõu drastilise vähenemise olukorras ettepaneku mitte tagada edaspidi haavatavatele gruppidele senini kehtinud sotsiaalseid garantiisid?

Kuni õigusaktiga teatud sõitjate kategooriate tasuta või sõidusoodustusega vedamise kohustuse taastamiseni (koos hüvitise maksmisega), puudub kommertsvedajatel kohustus inimesi tasuta või sõidusoodustusega vedada. Paraku 2023. aastaks ei ole riigieelarves vastavaid vahendeid ette nähtud. On naiivne oodata, et tänases majanduslikus olukorras ja Eesti Panga prognoosi valguses ettevõtjad ise jätkavad nende soodustuste täies mahus või osalist pakkumist, nagu viidatud eelnõu seletuskirjas ja MKM´i esindajate sõnavõttudes.

Lastekaitse Liit rõhutab vajadust riigil näidata üles hoolt, ning tagada ka edaspidi eelnimetatud gruppidele õigus tasuta sõiduks, võttes võimalikult lühima ajaga tarvitusele vajaminevad meetmed ja eraldades vajaminevad finantsvahendid.

Tutvu lisaks ka Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamusega:

EPIKoja arvamus ühistranspordiseaduse muutmise eelnõule

Kuula Vikerraadio 11.jaanuari päevakaja:

Ühistranspordiseaduse muutmisest (alates  minutist 10:44)