Kõne Riigikogu sotsiaalkomisjonis seoses perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE
9. november 2022
8.11.2022 pidas Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar kõne Riigikogu sotsiaalkomisjonis seoses perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga 703SE.
Kokkuvõte kõnest
Lastekaitse Liit on oma kirjalikud arvamused eelnevalt Sotsiaalministeeriumile ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile edastanud, ning jääb öeldu juurde, et käesolev eelnõu riivab ühiskondlikku õiglustunnet, ei ole kooskõlas võrdsusõigusega, proportsionaalne, ega taga Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. Eelnõu ei ole teadus- ega tõenduspõhine.
Vastavalt ÜRO Lapse õiguste konventsioonile on erinevustest hoolimata laste õigused ühesugused ja igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule ja heaolule. Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele. Ei ole õige eelistada ühte gruppi teisele.
Lastekaitse Liidul tekib küsmus, kuidas on võimalik, et põhiseadusliku korraga Eesti Vabariigis hoolimata:
1) laiaulatuslikust ühiskondlikust kriitikast eelnõust tuleneva ebavõrdse kohtlemise osas (kollektiivne pöördumine Peretoetused õiglaseks, lugematud artiklid ja sõnavõtud meedias, ka arvamused Riigikogu sotsiaalkomisjonile);
2) kaasatud organisatsioonide vastuseisust ja ettepanekutest (nt 8-st SOM´ile kaasamisprotsessis arvamuse esitanud organisastisoonist 6 otsesesõnu viitas esimese, teise ja kolmanda, jne lapse võrdse kohtlemise vajalikkusele);
3) kohtute, sh Riigikohtu seisukohtadest (puudutab eelnõu muudatust, mille kohaselt ei arvestataks miinimumelatise suuruse määramisel tulevikus enam lasterikka pere toetust);
4) korduvast osundusest kaasata eelnõu puhul rahvastikuteadlasi ja demograafe, ning hinnata mõjusid terviklikult;
5) SOM ja SKA sedastusest, et seaduse rakendamine ei ole kavandatavas ajaraamis terviklikult teostatav (tehniliste lahenduste, inimressursi puudumine jne);
6) Eestis kehtivast põhiseadusest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist, jt siduvatest dokumentidest…
… on eelnõu ikkagi läbinud oma praeguses versioonis Riigikogus esimese lugemise, ning kooskõlastustabelis on ettepanekutele vastuseks: Käesolev eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingus kokkulepitust. Koalitsioonileping ei saa olla ülimuslikum põhiseaduse mõttest.
Seotud arvamused:
Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule (02.09.2022)
Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE (03.11.2022)