Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE

03.11.2022 esitas Lastekaitse Liit arvamuse perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703SE.Olles esitanud mais 2022 Riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 619 SE (kiri 1-8-2/22/21) ja septembris Sotsiaalministeeriumile arvamuse perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule (kiri 1-8-2/22/35), palus Liit käsitleda eelnimetatud arvamusi käesolevaga kogumis. Lastekaitse Liit jääb viidatud arvamuses väljendatud põhimõtteliste seisukohtade juurde.

Liit on jätkuvalt seisukohal, et käesolev eelnõu riivab ühiskondlikku õiglustunnet, ei ole kooskõlas võrdsusõigusega, ega taga Eestis iga lapse võrdset kohtlemist. Riigi eesmärgiks olema ebavõrdsuse vähendamine, mitte ühiskonnas lõhede suurendamine. Paraku aga käesolev eelnõu hoolimata ühiskondlikust laiaulatuslikust kriitikast seda teeb. Vastavalt ÜRO Lapse õiguste konventsioonile on erinevustest hoolimata laste õigused ühesugused ja igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule ja heaolule. Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele. Seega ei ole õige eelistada ühte gruppi teisele.

Liit kordab oma mais 2022 arvamuses perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule 619 SE rõhutatud mõtet – lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektid. Toonitades, et koalitsioonileping ei saa olla ülimuslikum põhiseaduse mõttest.

Eelnevale tuginedes jääb Lastekaitse Liit oma esitatud arvamuste juurde, rõhutades  võrdsusõiguspõhimõttest lähtuvalt, et:

1. edaspidi oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta, mis tagaks iga lapse võrdse kohtlemise, sõltumata tema sünnijärjekorrast;
2. indekseerida on vaja ka lapsetoetus, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis;
3. põhjendatud oleks lasterikka pere toetuse vähemalt osaline arvestamine miinimumelatise suuruse määramisel (sarnaselt kohtute ettepanekule);
4. ei toeta korda, millega makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses kuni kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamiseni, sh ilma õppimistingimuseta.

Lastekaitse Liit on alati olnud universaalse lapsetoetuse pooldaja ning aastakümneid seisnud lapsetoetuse säilimise ja inimväärse suuruse eest. Liit rõhutab, et oluline on kohelda lapsi võrdsetel alustel, ning seega vajab eelnõu  täiendavat analüüsi, vajadust põhjalikult hinnata käesoleva eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju, arvestades kõikide Eestis elavate laste huvisid. Oluline, et eelnõu koostajad konsulteeriksid põhjalikult ka Eesti rahvastikuteadlaste ja demograafidega.  Oleme ju kõik samal poolel – lapse poolel. Iga lapse.

Seotud arvamused:

Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule (02.09.2022)