Inimõiguste valdkonna soovitused erakondade valimisprogrammidesse
Lastekaitse Liit koos teiste võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega esitas 05.oktoobril erakondadele ettepanekud, kuidas Eestis inimõiguste olukorda parandada.Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. Erakonnad on sõnastamas oma peamisi valimislubadusi ja koostamas valimisprogramme.
Lastekaitse Liit koos teiste võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega esitas 05.oktoobril erakondadele ettepanekud, kuidas Eestis inimõiguste olukorda parandada. Esitatud soovitused hõlmavad nii üldisi inimõiguste valdkonna ettepanekuid, kui täpsemalt naiste, puuetega inimeste, LGBTI-inimeste, laste ja noorte, veganite ja pagulaste õiguseid. Võrdse kohtlemise võrgustik, mis loodi 2013 aastal, koondab vabaühendusi, kelle eesmärk on seista oma sihtrühma võrdsete võimaluste tagamise eest. Võrgustikku kuuluvad ja soovitused koostasid: Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba / Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, URALIC Keskus MTÜ ja Eesti Pagulasabi.
Lapsi ja noori puudutavad soovitused:
- Suurendada inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes.
- Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades.
- Vähendada piirkondlikke erinevusi. Tõhustada järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelist koostööd, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Aidata kaasa multidistsiplinaarse koostöö edendamisele.
- Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisavalt lastekaitsetöötajaid.
- Töötada statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise täiustamiseks välja lahendused erinevate andmebaaside ühildamiseks STAR-iga.
- Suurendada lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid.
- Tugevdada kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandada koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskusi. Toetada laste osalemist kiusamise eri vormide ennetamisel, sh mitte ükskõikseks jäämist nende märkamisel.
- Eraldada järjepidevalt ressursse kõigi, sh erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomiseks kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. See hõlmab koolitust, vajaliku õpikeskkonna kohandamist, kiusamisennetuse programmide toetamist. Tagada laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavus igas haridusasutuses. Arendada õpetajaharidust, õppematerjale (sh digitaalseid).
- Laiendada tugiteenuste kättesaadavust koolides, tagades samal ajal, et kõik lastega töötavad spetsialistid oleksid saanud vaimse tervise probleemide tuvastamiseks piisava väljaõppe. Suurendada tugiteenuste riiklikku rahastamist.
- Suurendada veelgi vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tagada piisaval hulgal lastepsühhiaatreid lisaks teistele asjaomase väljaõppe saanud vaimse tervise spetsialistidele.
- Teha jõupingutusi vaimse tervise probleemide ja abi otsimise häbimärgistatuse vähendamiseks.
- Aidata kaasa perepõhise asendushoolduse arendamisele ning pakkuda kvaliteetset asendus- ja järelhooldust, et veelgi vähendada institutsionaliseerimist, sh lühiajaliste asendushooldusel viibimiste korral, eriti alla 3-aastaste laste puhul.
- Tagada lastega peredele erinevate nõustamis-, lepitamis- ja teraapiateenuste kättesaadavus, samuti parandada elatise sissenõudmise ning lapse ja vanema suhtluskorra tagamise tõhusust.
Loodame, et soovitused leiavad koha valimisprogrammides ning erakondadel ei unune põhiõigused ka keerulistel aegadel.Loe lisaks:
Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks (2020)
Arvamus Eesti kolmas üldine inimõiguste perioodiline ülevaatus (2021)
Saar, H. (2020). Me vastutame. Enda ja teiste eest.
Lapse Õiguste Komitee lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017)