Kõne Riigikogu õiguskomisjonis seoses karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõuga 601 SE

3. mai 2022

Riigikogu õiguskomisjonis 3. mail 2022

3. mail 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar Riigikogu õiguskomisjonis liidu seisukohti seoses karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõuga 601 SE.

Kõne täismahus

Tere,

Lastekaitse Liidu nimel tänan võimaluse eest tänasel istungil osaleda ja avaldan hea meelt, et eelnõuga minnakse edasi. Üksteist aastat tagasi, 21. mail 2011, esitas Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile ettepaneku laste seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmiseks.

Lastekaitse Liit on esitanud kõik oma toetavad argumendid nii Justiitsministeeriumile kui ka Riigikogu õiguskomisjonile esitatud arvamuses – ega hakka neid siis aja kokkuhoiu mõttes kordama. Liit on korduvalt kaasanud ka noori antud küsimuse aruteludesse, seega tuginevad arvamused muuhulgas Lastekaitse Liidu noortekogu seisukohtadele. Kõik arvamused on esitatud ka õiguskomisjonile.

Samas lisaks eapiiri tõstmisele on oluline asjakohane teavitus, spetsialistide koolitus, vanemahariduse kui ka seksuaalhariduse tagamine. Oluline on vajalike ressursside eraldamine vägivalla ennetamise kokkuleppes 2021-2025 püstitatud eesmärkide ja planeeritud tegevuste elluviimiseks.

Samuti on oluline suurendada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude efektiivsemaks ja kiiremaks menetlemiseks PPA lastekaitsegruppide ja prefektuuride laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid menetlevate politseiametnike ressurssi ning tõhustada omavahelist koostööd ja kasvatada teaveanalüüsi võimekust kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks.

Lastekaitse Liit avaldab hea meelt, et kehtetuks tunnistatkase perekonnaseaduses sisalduv erandlik abiellumise iga. Eestis on praegu Euroopa kõige madalam seaduslik abiellumisiga. Eesti võrdse kohtlemise võrgustik osundas 2020 ühisaruandes Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks, et seaduslik abiellumise iga ja seksuaalse enesemääramise vanusepiir on liiga madalad. Ühisaruandes tehti ettepanek muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat.

Eelnevatele ettepanekutele osundas ka ÜRO Lapse õiguste komitee oma soovitustes Eestile Lapse õiguste konventsiooni rakendamise osas aastal 2017.

Eelnõu puhul vajab täiendavat selgitust tõik, et hoolimata kaasatud orgisatsioonide laialdasest toetusest ei ole eelnõus esialgset muudatust, mis puudutab arusaamisvõime piiri tõstmist kümnelt kaheteistkümnele aastale. Kui vaadata kaasamise tulemuste tabelit (seletuskirja lisa 3), siis enamik kaasatutest on esitanud arusaamisvõime piiriks 12, sh näiteks ka sotsiaal-ja siseministeerium.  Asjaolu, et vanem kui 10-aastane võib endiselt olla arusaamisvõimetu ning temaga suguühtesse astumine seega käsitatav vägistamisena, on rõhutatud ka Riigikohtu praktikas.

Eelnõuga kavandavate muudatuste edukuse võti on ennekõike mitmekülgne ja sihitatud teavitus. Teemat on vaja käsitleda kompleksselt, st lisaks seadusemuudatusele on vaja laiaulatuslikku teavitust (nii lapsed kui ka täiskasvanud, igale sihtgrupile temale sobivas kanalis ja keeles, sh lapsesõbralikus või lihtsustatud keeles). Asja- ja eakohane teavitus on oluline ka Riigikohtu poolt toetatud §175` ja 178 täiendamisega (eesmärgiga süü välistamiseks eakohaste suhete korral) seoses. Internetis on hiirekliki kaugusel igasuguse materjali jagamine, mistõttu isiklikuks tarbeks tehtu võib sekundi murdosa vältel olla avalikult kättesaadav. Seega on vaja tõsta noorte teadlikkust, et ka konsensusliku suhte puhul, näiteks erootilise või pornograafilise etteastele juurdepääsu võimaldamisel, on oht, et see materjal saab avalikuks.

On loomulikult äärmiselt oluline, et eapiiri tõstmisele on lai ühiskondlik toetus. Samas ühiskondlik toetus peab saama teadlikkuseks ühiskonnas.

Lastekaitse Liit toetab eelnõude ühendamist, kuid palub Rigikogus antud teemal kiiremalt edasi minna, et eelnõu, mis otseselt toetab laste heaolu – lõpuks vastu võetaks. Eelmisel aastal sai eapiiri tõstmise idee tugeva positiivse toetuse ühiskonnas, poolt olid kõik huvigrupid, sealjuures oli tervitav näha erakondadeülest konsensust, kuid nüüd on möödunud üle aasta ajast mil Justiitsministeerium huvigruppe arvamuse avaldamiseks kaasas. Oleks ju ilus kui laste heaolu ja turvalisust toetav eelnõu võetaks vastu enne 1. juunit- kui lastekaitsepäeva puhul sini-must-valge masti tõmbame. Teema on üleval olnud üle üheteistkümne aasta.  Olukorras, kus Lastekaitse Liidu poolt hallatavale Vihjeliinile 2021 aastal laekunud 893 teatest sisaldas 484 teavet laste seksuaalsest väärkohtlemisest esitavast materjalist veebikeskkonnas ja lasteabi telefoni esindaja hinnangul on viimasel ajal teated seksuaalsetest väärkohtlemistest tõusnud – ei ole aega enam oodata.

Aitäh!