Kärg Valner | “Kaasamine on võti, alati. Oluline on luua diskussioon ja anda lastele vähemalt võimalus kaasa rääkida.”

Kärg Valner
Eurochild noortekogu liige aastatel 2019-2022

On raske leppida sellega, et minu kolmeaastane mandaat Euroopa lastega ja lastele tegutseva katusorganisatsiooni Eurochild noortekogus (Eurochild Children’s Council – toim.) on nüüdseks läbi saanud. Olen pea terve elu olnud laste õiguste aktivist, olnud kaasatud ja kaasanud teisigi märkimisväärselt suure tähendusega protsessides. Iga noor ei ole enne 17. eluaastat esinenud Euroopa Parlamendis ning pidanud kõnet Euroopa Komisjonile. Iga lapse nimi ei käi läbi üleeuroopalistest projektidest ja materjalidest. Kurb tõsiasi on see, et üldse leidub harva neis materjalides või ürituste päevakavades mõni lapse nimi. Õnneks oli minul selleks vähemalt võimalus.

2020. aasta sügisel toimus 13. laste õiguste Euroopa Foorum (13th European Forum on the rights of the child – toim.), kuhu kaasati esmakordselt lapsi. Tõsi, publiku seas oli ka varasemalt mõni noor organisatsiooni esindaja olnud, ent läks 13 aastat ja 12 foorumit aega, et korraldusprotsessi ja esinema mõni laps kutsuda. 13. Euroopa Foorumil olime lõpuks Eurochildi 11-liikmelise rahvusvahelise noortekogu delegaadiga kohal ja valmis oma kogemusi ning praktikaid jagama. Näiteks osalesin mina Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Didier Reyndersiga paneeldiskussioonil, milles rääkisime lastele kättesaadava informatsiooni olulisusest. Aega läks, aga asja sai ja selline pealtnäha väike samm oli nurgakiviks suurtele muutustele.

Edasine Euroopa Komisjoni koostöö- ja institutsioonisisese arengu soov oli tõepoolest silmaga märgatav. Foorumi põhiväljundiks oli Euroopa laste õiguste strateegia koostamine. Ülimalt positiivne on see, et foorum algaski täiesti puhtalt lehelt, nii-öelda tühjalt taldrikult. See oli vaid esimeseks etapiks, mis võimaldas meie, kaasatud laste ja noorte ideedel päriselt ka lõpp-produkti saada. Järgnevad kuud olid täidetud Zoomi kõnedega Euroopa Komisjoni laste õiguste tiimiga. Igal etapil paluti meilt tagasisidet ja edasiviivaid ideid ning neid võeti päriselt kuulda.

22. veebruaril 2021 ilmus Euroopa Komisjoni läbi viidud ja avaldatud uuring laste osaluse kohta Euroopa tasandil (Child Participation Study), mis väitis, et Euroopa laste osalus Euroopa poliitilistes ja demokraatlikes protsessides on vägagi limiteeritud ja kui selleks isegi on võimalus, pole see kättesaadav kõigile, näiteks erivajadusega lastele või migrantidele. Et uuringu tulemused jõuaksid võimalikult laia avalikkuseni, kaasa arvatud laste ja noorteni, paluti Eurochildi noortekogult abi tulemuste lapsesõbralikuks vormistamisel. Materjali koostamiseks palgati lausa illustraator, kes igale põhipunktile lisaks ilusa ja pilkupüüdva joonistuse. Dokumendile lisati laste endi välja öeldud laused, mis samuti sisu ilustasid.

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii, mille valmimisel me samuti kaasa lõime, on ülioluline dokument, kuna määrab komisjoni poliitikate edasise suuna ning sisaldab soovitusi kõigile Euroopa Liidu riikidele. Sellest sai Eurochildi noortekogu ja Euroopa kõrgemate otsustusorganite omavaheline koostöö alles alguse, kuna edaspidi küsiti korduvalt nõu erinevatel lapsi ja laste osalust puudutavatel teemadel. Koos Euroopa Komisjoni laste õiguste koordinaatori tiimiga valmistasime ja viisime läbi laste kaasamise teemalise töötoa, kus rõhutasime lapsesõbraliku keele olulisust, tehnoloogia ohtusid ja võlusid ning seda, kuivõrd oluline on teha otsuseid mitte vaid lastele, vaid ka lastega.

Eelnevat ilustas suurepäraselt Walesi esindaja Victori võrdlus: “Kujuta ette, et oled kontoritöötaja. Sul on kolleeg, kelle kohta arvad end palju teadvat. Näiteks, et ta armastab kakaod juua. Ta lihtsalt näeb selline välja. Ühel hommikul lähed endale köögist kohvi võtma. Kuna Sul väga hea tuju, otsustad ka kolleegile kakao kaasa haarata. Kahjuks võtab asi hoopis teistsuguse pöörde. Tuleb välja, et kakaoarmastajast kolleeg on tegelikult joogi vastu allergiline ja ei salli seda silmaotsaski. Selline olukord poleks aset leidnud, kui oleksid enne kööki suundumist küsinud otse, kas ja mida ta soovib. Samamoodi on ka laste kaasamisega.” Pikemalt pole vaja ilmselt kommenteerida.

Ent sellega Euroopa Komisjoni ja meie vaheline koostöö ei lõppenud. Korduvalt küsiti nõu lastega ja lastele korraldatud ürituste ja kohtumiste kohta. Sooviti teada, kuidas luua lastele ja noortele mugav õhkkond ja mil viisil oleks kõige õigem neilt arvamusi küsida. Seega võib öelda, et ühes Euroopa Liidu juhtivorganisatsioonis on viimase kahe aasta jooksul toimunud märgatavalt suured muutused paremuse suunas ja tahet sel alal areneda jätkub.

Ei saa öelda, et teisedki Euroopa Liidu organisatsioonid ja institutsioonid noortelt sisendit ei sooviks. 2019. aasta sügisel Euroopa Parlamendi korraldatud kõrgetasemeline konverents, mis oli pühendatud lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevale kaasas lapsi mitmest riigist ja mitmest organisatsioonist. Eurochildi noortekogu ja Unicefi noored osalesid mitmel paneeldiskussioonil ning korraldasid intervjuusid eri laste õiguste eest seisvate eurosaadikutega. Edaspidi olime me põhiliselt nõuandjate rollis, seda ka Euroopa Nõukoguga.

Eks neid projekte oli veel rohkelt nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil. Ja nüüd on see kõik läbi. Ent tegelikult tuleb selle tundega rahu teha, kuna ma ei kasvanud välja või suureks, vaid kasvasin üles. Kasvasin üles sellises keskkonnas, kus peaks igaüks kasvama. Keskkonnas, kus laste kuulamine ei ole eksootika, vaid on normaalsus. Ma ei kanna enam lapse rolli välja. Ma ei saa ja ei pea olema enam valjuhäälne laps, kes karjub, et tema õigusi kuulda võetaks. Olen jõudnud ikka, kus on minu kord olla see, kes kuuleb ja kuulab. Ja see on suurepärane iga, kuna mu hääl kõlab veel laste ja noorte seas, aga mind võtavad tõsiselt ka “täiskasvanud”.

See minetatud teekond on õpetanud palju. Esiteks õppisin loomulikult end väljendama nii formaalses kui informaalses keskkonnas ja vestluses. Tuleb tõdeda, et tean päris hästi, kuidas poliitikaid tehakse Euroopa ja Eesti tasandil. Oskan esineda, oskan kirjutada ametlikku teksti. Ühesõnaga kasvasin korralikuks kodanikuks. Samas tean nüüd ka seda, kui oluline on meeskonnatöö. Kõik projektid, milles osalesime olid koostööprojektid ja mitte lihtsalt paari inimese, vaid mitme asutuse ja tiimi vahelised. Ja selle asemel et rääkida, mis on halvasti, tasub rääkida, mida head on juba tehtud, millest õppida ja kuidas edasi minna, mida ja kuidas paremini teha.

Tean, et otsuseid ei saa teha kellegi eest. Kaasamine on võti, alati. Mõistan, et ka mittenõustumine on laste kaasamise praktiseerimine. Oluline on luua diskussioon ja anda lastele vähemalt võimalus kaasa rääkida. Lapsed ei pea ja ei pruugi tahtagi iga kord sõna sekka öelda, ent on oluline neil seda võimaldada. Ja selleks on alatihti esimene samm nende informeerimine lapsesõbralikus keeles. Kinnitan ka seda, et lapsesõbralik on kõigisõbralik. Kasutades lapsesõbralikku keelt ametlikes materjalides ja vestlustes, teeme teene igale veidigi võhikule.

Tean ka, et laste inimõigused pole kunagi olnud nii aktuaalsed kui praegu. Ühest kriisist taastuda jõudmata pandi lapsed kohe uue kriisi ette. Hetkel, kus laste õigusi on jõhkralt rikutud, peab ühendama jõud ning töötama veel läbimõeldumalt ja resoluutsemalt. Meil on käes uus normaalsus, ei tasu pöörduda vana maailma juurde tagasi ja keerutada seda, mis siis valesti oli. Kätte on antud puhas leht, tühi taldrik, tasub seda täitma hakata!

Tutvu Euroopa Komisjoni läbi viidud ja avaldatud uuringuga laste osaluse kohta Euroopa tasandil (Child Participation Study) lapsesõbraliku versiooniga SIIN