Arvamus korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõule
24. mai 2022
Riigikogu õiguskomisjonile
24. mail 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Kokkuvõte arvamusest
Lastekaitse Liit, nii lastekaitse nõukogu kui ka uimastiennetuse valitsuskomisjoni liikmena, tutvus septembris 2021 kavandatava komisjoni ülesannetega ja andis kirjas Justiitsministeeriumile nõusoleku osaleda edaspidi ennetuse valitsuskomisjonis elik Ennetusnõukogus, juba tol korra järjekindlalt rõhutades, et uues komisjonis ei lahustuks lastekaitse nõukogu ülesanded. Liit jääb ka nüüd antud seisukoha juurde. Samas avaldades heameelt, et LasteKS § 13 lõike 1 punktiga 3 lisatakse uuele ennetusnõukogule ülesanne seoses ÜRO lapse õiguste komitee poolt esitatud riigipõhiste soovituste ülevaatamise ja sellega seonduvate tegevuste koordineerimisega.
Lastekaitse Liit hindab kõrgelt, et valdkonnaüleses ennetuses on prioriteetseks sihtrühmaks lapsed ja noored. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. Vajalik on valdkonnaülese ennetuse pikaajaline poliitikaülene tegevusraamistik. Samas tuleb meeles pidada, et ÜRO Lapse Õiguste Komitee on oma lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017) teinud soovitused edasiseks toimimiseks. Peatselt on riigil käes uue aruande esitamise tähtaeg (järgmise aruande peab Eesti esitama 19.11.2022.), seega on enam kui oluline Eestile antud soovituste elluviimine ja vastav seire.
Lastekaitse Liidu poolt 2015. aastal koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud) rõhutati, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Ka aastal 2022 tuleb paraku jätkuvalt sama tõdeda, olgu siis kõne all näiteks füüsilise karistamise pooldajate suur arv, teenuste ebapiisav kättesaadavus, tugispetsialistide vähesus, regionaalne ebavõrdsus, laste osalusega seonduv või elatise võlgnike jätkuvalt suurenev arv. Liit rõhutab oma arvamuses, et lapse õiguste tagamiseks ei piisa vaid seadusandlike dokumentide kehtestamisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna (nn law in books → law in action).