Arvamus naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ettepaneku osas

11. aprillil 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile arvamuse naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ettepaneku osas.

Olukorras, kus asjakohased Euroopa Liidu normid on killustunud mitme õigusliku vahendi vahel; kaasnenud ei ole tulemuslikku järelevalvet ja täitmise tagamist; Istanbuli konventsiooni rakendamise järelevalve näitab, et Euroopa Liidus puudused püsivad – toetab Lastekaitse Liit naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ettepanekut. Liit rõhutab oma arvamuses, et aja- ja asjakohasusest tingituna on eelnimetatud direktiiv vajalik olukorras, kus ükski konkreetne Euroopa Liidu õigusakt ei käsitle praegu kõikehõlmavalt naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning ka Istanbuli konventsioon ei käsitle naistevastast kübervägivalda.

Naistevastane vägivald ja perevägivald on Euroopa Liidus laialt levinud ning COVID-19 pandeemia on olukorda veelgi raskendanud. Eesti ei ole paraku erand, lisaks on muret tegev statistika, et ligi kolmandikul juhtudel on perevägivallakuriteo pealtnägijaks või ka vahetuks ohvriks laps, mis tähendab, et üle tuhande lapse igal aastal saab otsese vägivallakogemuse oma kodus. Lapse heaolu ja arengut kahjustab nii otsene vägivald kui kasvamine vägivaldsete suhete keskel. Jätkuvalt on levinud lapse füüsiline karistamine.

Liit rõhutab oma arvamuses, et ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991 aastal ühinenuna on Eesti kohustunud tagama lapse õigused ja rakendama selleks vajalikke meetmeid, kuid lapse kui täieõigusliku ühiskonnaliikme väärtustamine nõuab jätkuvalt selgesuunalist, järjepidevat ja poliitikaülest arendamist. Seega on positiivne, et ettepaneku kohaselt kriminaliseeritakse teatavad vägivallavormid (sh vägistamise kriminaliseerimine nõusoleku puudumise alusel), mis mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi ning tugevdatakse ohvrite õigusi, sh pööratakse tähelepanu laste vastasele vägivallale ja käsitletakse perevägivalda pealtnäinud last ohvrina. Samas ei piisa ainult karistuste karmistamisest, vaja on kogu ühiskonda kõnetavat ja mõjutavat kommunikatsiooni, sh kampaaniaid ja teisi toetavaid tegevusi. Iga inimene peab tajuma, et igasugune vägivald ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.

Vägivalda pealtnäinud lapse käsitlemine ohvrina sõltub konkreetse menetleja ettevalmistusest ning oskustest. On oluline, et oma töös lastega kokkupuutuvad spetsialistid mõistaksid lapse arengut ja vajadusi tegutsemaks lapse parimates huvides. Selleks et erialaspetsialistid oskaksid vägivalla märke ära tunda ja ohvreid adekvaatselt abistada, tuleb tegelda spetsialistide valdkondadeülese teavitamise ja koolitamisega.

Lastekaitse Liit nendib, et on positiivne, et ühiskonnas on hakatud vägivallateema olulisust üha enam teadvustama ning perevägivald ja lastega seotud vägivald on seatud kriminaalpoliitika kui ka lapse õiguste strateegia prioriteetideks. Samas rõhutab liit, et abistamise keskmes peab olema laps, ning lubamatu on olukord, kus laps jääb teenustest ilma, kuna vanematel puudub piisav teadlikkus, ressursid või pealehakkamine oma laps ohvriabi teenusele viia. Tee abini peab olema lihtne ja ligipääsetav (sh lapsesõbralikud ja lihtsustatud vormis võimalused, kanalid), et oleks garanteeritud iga abivajaja õigus abile.