Arvamus “Eesti 2035” tegevuskava eelnõule

11. aprillil 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikantseleile arvamuse “Eesti 2035″ tegevuskava eelnõule.

MTÜ Lastekaitse Liit esitas arvamuse Riigikantseleile Eesti 2035 tegevuskava raames, andes lapse perspektiivist lähtuvalt I peatükis tausta valitsevale olukorrale ja vajadustele, ning tehes II peatükis tähelepanekuid tegevuskava osas.

Liit juhib oma arvamuses tähelepanu vajadusele võtta tegevuskava puhul arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid mh UPR (2021), ning arvestada ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2017) lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta tehtud soovitusi. Tegevuskava ja kavandatud tegevuste puhul on vaja pöörata piisaval määral tähelepanu ka laste, noorte ning laiemalt kodanikeühenduste ja huvigruppide esindajate aktiivsele kaasamisele.

Tegevuskavas mainitakse COVID-19 kriisi ennekõike mõjuna majandusele ja tööturule. Samas on mõju palju laiahaardelisem, mistõttu tuleks tegevuskava ka selles vaates üle vaadata. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud, et koroonakriisi varjus veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Seega rõhutab Lastekaitse Liit oma arvamuses, et tegevuskavas ja edasistes tegevustes on vaja on suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus, mõjutades muuhulgas nii tööhõivet kui ka sotsiaalhoolekannet. Nüüd on lisandunud UA kriisi tulemusena veelgi tegureid, mis määramatust suurendavad. Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab.

Liit rõhutab oma arvamuses, et ühiskonnal peab olema rohkem julgust ja tahet investeerida sellesse, et lapsed ning pered saavad abi võimalikult varajases etapis ja ilma viivituseta. Samal ajal peavad olema tagatud kvaliteetse lastekaitsetöö eeldused.