Arvamus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõule

26. jaanuaril 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Haridus- ja Teadusministeeriumile omapoolse arvamuse alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõule.

Olles esitanud HTM´ile arvamuse alushariduse seaduse eelnõule (lisatud kiri 1-8-2/20-26), lasteaia uue õppekava koostamisele (lisatud kiri 1-8-2/19/56) ja 2021 jaanuaris arvamuse alushariduse seaduse eelnõule (lisatud kiri 1-8-2/21/7) palub Lastekaitse Liit eelnimetatud arvamusi lugeda käesoleva arvamuse lisadokumentideks, ning käsitleda neid ühtse tervikuna. Lastekaitse Liit jääb esitatud seisukohtade juurde (sh mis puudutavad väärtuskasvatuse integreerimise, kiusamisvaba keskkonna ja tugiteenuste tagamise vajadust, rühmade suurust ja moodustamist, tervihoiutöötaja ametikoha kaotamist, kaasavat haridust, alushariduses eestikeelse õppe tagamist kõikidele lastele ja PGS´ile sarnaselt alusväärtuste sätestamist seaduses), ning ei hakka neid käesolevas arvamuses kordama. On heameel tõdeda, et mitmeid 2021 jaanuaris Lastekaitse Liidu poolt esitatud arvamuses tehtud erinevaid ettepanekuid on käesolevas eelnõus arvesse võetud. Samas on aga käesolevas eelnõus võrreldes eelmise versiooniga muudatusi, mis tekitavad küsimusi alushariduse kvaliteedi ja ühtlustatuse edendamise seisukohalt (vt lähemalt lisatud arvamusest).

Liit rõhutab, et oluline on hinnata eelnõuga planeeritavate muudatuste mõju lapse huvidele tervikuna, st et muudatused ei tooks kaasa põhjendamatut kvaliteedilangust ega tooks kaasa ebavõrdset ligipääsu haridusele. Näiteks seletuskirjas on jätkuvalt märgitud, et lasteaedade miinimumkoosseisu kehtetuks tunnistamine võib põhjustada alushariduse kvaliteediriski kohaliku omavalitsuste üksustes. Olukorras, kus eelnõu rõhutab paindlikkust, tuleb siiski meeles pidada ka asjaolu, et omavalitsusüksuste lai tegutsemisdiapasoon ei kindlusta paraku alati lapse huvide esikohale seadmist, vaid annab muu hulgas suurema võimaluse nt halduskulusid optimeerida. Liit rõhutab, et lisaks õpetaja erialastele oskustele on keskse tähtsusega, et õpetajal oleks piisavalt aega märgata igat last ja tema vajadust. Olukord, kus eelnõuga on võimalik moodustada senisest suuremaid rühmi, ei aita paraku kaasa laste huvidest lähtuvale individuaalsele lähenemisele.

Liit juhib arvamuses tähelepanu, et vaja on panustada lisaks põhiteenustele ka tugiteenustele, kuna ennetav töö ja varajane sekkumine on esmatähtsad nii inimlikust kui ka majanduslikust aspektist lähtuvalt. Kui lasteaias/-hoius lapsele sobivat õpetust ja keskkonda pakkuda ei suudeta, lisanduvad lapse esmastele probleemidele emotsionaalsed- ja käitumisprobleemid, sh agressiivsus, mis ohustab ka teiste laste turvalisust ning kahjustab muu hulgas kõigi (sh erivajadusega lapse) vaimset tervist. Sel moel hakkab kannatama kogu alushariduse kvaliteet ning tagajärjeks võib olla alushariduse kättesaadavuse vähenemine erivajadustega lastele. Lastekaitse Liit on alati olnud seisukohal, et varajane märkamine aitab ennetada ja toetada arengu mahajäämusega seotud probleeme ja märgata ning aidata hooletusse jäetud või perevägivalla all kannatavaid lapsi.

Liit avaldab heameelt, et eelnõus rõhutatakse korduvalt nii horisontaalse kui ka vertikaalse koostöö vajadust, sh nii omavalitsuste vahel, erasektoriga kui ka vanematega, samuti suurema tähelepanu pööramist laste kaasamisele. Samas vajab täiendavat analüüsi eelnõust tulenevate muudatuste reaalne rakendamine praktikas. Vaja on vastavad rakendusaktid, juhendmaterjalid ja suunised üle vaadata ning kommunikeerida laiaulatuslikke muudatusi sihtgrupile selges ja arusaadaval viisil ning keeles.

Lastekaitse Liit on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada ühetaoline alushariduse raamistik (sh ühtlustatud kvaliteedinõuded ja alushariduse omandamise ühtne standard). Seletuskirjast paraku ei selgu, miks vastupidiselt jaanuaris 2021 esitatud eelnõule on Haridus- ja Teadusministeerium loobunud lasteaedade ja -hoidude ühtlustatud kvaliteedinõuetest, samuti ei kohustata lastehoide tagama tugiteenuseid 1,5-3 aastastele lastele.

Liit rõhutas ka oma eelmistes arvamustes tugiteenuste vajalikkust ja avaldab taaskord nördimust, et käesoleva eelnõuga kaotatakse lasteaedade miinimumkoosseisust tervishoiutöötaja ametikoht ( vt ka lisatud kiri 1-8-2/21/7).

Lastekaitse Liit on jätkuvalt seisukohal, et Eestis on vaja pöörata ka suuremat tähelepanu perede mittemateriaalsetele teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused.

Seotud arvamused:

Arvamus alushariduse seaduse eelnõule