Arvamus karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

15. detsembril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile omapoolse arvamuse karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule ja toetab muudatusi, mille eesmärk on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lastega töötamise piirangut.

ÜRO lapse õiguste konventsioonis väljendub lapse õigus kaitsele väärkohtlemise eest eelkõige artiklites 19 ja 34. Artikkel 19 käsitleb laste kaitset füüsilise ja vaimse vägivalla ning ülekohtu ja kuritarvituse eest ning artikkel 34 kohustab riike kaitsma last seksuaalse ekspluateerimise ja ärakasutamise eest. Konventsiooni artiklites 37 ja 40 on antud juhised seadust rikkunud laste kohtlemiseks. Erinevad uuringud kinnitavad, et lapsepõlves osaks saadud vägivald põhjustab püsivat mõju isiksuse arengule, inimese tervisele ning tema heaolule ja toimetulekule. Samuti rõhutavad erinevad uuringud seost lapsepõlves kogetud või nähtud vägivalla ja hilisema vägivaldse käitumise vahel ning väärkohtlemise kui õpitud käitumisviisi edasikandumist ühelt põlvkonnalt teisele. Seega, vähendades võimalusi langeda vägivalla ohvriks lapsepõlves, on võimalik ennetada alaealiste probleemkäitumist ja õigusrikkumisi tulevikus.

Kuriteoennetuse fookuses peab olema kuriteo toimepanemise ja ohvriks langemise riski vähendamine, samuti aga ka ühiskonna turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde loomine. Lastega töötamise piirangu järgmise kaudu on võimalik ennetada laste vastu suunatud kuritegude toimepanemist või muid laste heaolu ohtu seadvaid olukordi, millega tagantjärele tegelemine on nii õigus- kui lastekaitsele oluliselt ressursikulukam.

Eestis kehtib alates 01.01.2016 lastega töötamise piirang karistatud isikutele. Vastavalt Justiitsministeeriumi analüüsile „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ on lastega töötamise piirangu osas tõstetud teadlikkust eriti viimastel aastatel, kuid teadlikkus ei ole seni piisav – paljud asutused ei täida seadusest tulenevat kohustust piirangut  kontrollida.

Liit rõhutab oma arvamuses, et lastega töötamise piirangu teemat on vaja käsitleda kompleksselt, st lisaks seadusemuudatusele on vaja laiaulatuslikku läbimõeldud teavitust (nii tööandjad, valdkondlikud spetsialistid kui ka ühiskond tervikuna, sh piirangu subjektid). Siinjuures ei saa unustada ka venekeelset elanikkonda. Võti eelnõuga kehtestatavate muudatuste realiseerumise edukusel on mitmekülgne ja süsteemne teavitus ja oluliselt suurenenud teadlikkus. Teavituskampaaniates ja kaasuvates tegevustes on vaja pöörata tähelepanu ennekõike lapse parimatele huvidele ja seega ka vajadusele neid mitmekülgselt kaitsta, samas vältides sildistamisi, et ühiskonnas mitte täiendavalt süvendada NIMBY mentaliteeti.

Lastekaitse Liit toetab eelnõuga kavandatavaid muudatusi, aga toob arvamuses välja mõned tähelepanekud eelnõuga seoses, sh viidates Soome seadusandlusele, vajadusele vältida taasohvristamist, esitab küsimused seoses õigustatud isikute ringiga, rakendussätetega, aga ka kas kõik LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud kuriteod ja eelnõuga lisatavad kuriteod peaksid reservatsioonideta välistama tulevase töö lastega ka siis, kui teo toimepanija oli alaealine.

Liit rõhutab arvamuses, et oluline on pöörata kõrgendatud tähelepanu ennetustegevustele, et potentsiaalseid väärkohtlemisi ennetada ja seega ära hoida kahju lapsele, aga ka vähendada ressursikulu tervikuna (sh halduskoormus, hoolduskoormus jne). Vägivallaennetust on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja valdkondadeüleselt, st koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja rahandusvaldkonnaga ning kogukondade, omavalitsuste, vaba- ja erasektoriga, et see muu hulgas võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid teenuseid.