Pärnu Postimees | Iga kolmas täiskasvanu ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks
22. oktoober 2021
21. oktoobril avaldas Pärnu Postimees artikli, milles osundas tõsiasjale, et iga kolmas täiskasvanu ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks.
Lastekaitse Liit ei kommenteerinud juhtumit, mis oli ajendiks artikli kirjutamiseks, kuid avaldas seisukoha, et igasugune vägivald, nii füüsiline kui vaimne, on lubamatu. Liit on mures, et hoolimata füüsilise karistamise keelustamisest 2016, ei pea paraku 36% täiskasvanutest laste füüsilist karistamist vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks. Samuti on kahetsusväärne, et ka pärast 30 aasta möödumist ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisest Eestis, on laste vastu suunatud vägivallajuhtumid endiselt aktuaalsed, paraku ka haridusasutustes. Aastal 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega kohustus riik rakendama kõiki abinõusid, kaitsmaks last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla eest.
Lapse õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus, millest peavad osa saama kõik lapsed ilma igasuguste eranditeta. Erinevad uuringud kinnitavad, et lapsepõlves osaks saadud nii füüsiline kui vaimne vägivald põhjustab püsivat mõju isiksuse arengule, inimese tervisele ning tema heaolule ja toimetulekule. Kahju laste tervisele võib vaimse vägivalla puhul ilmneda alles aastate pärast.
Erinevad uuringud on näidanud, et paljud lapsed ei räägi oma muredest kellelegi, sh Lapse õiguste ja vanemluse uuringust (2018) ilmnes, et iga kaheksas laps (12%) tunneb iga päev, et on üksik ning tal pole kellegagi oma murest rääkida. Sama muster esineb ka kiusamise puhul, kus ligi kolmandik lastest ei räägi kogetust kellelegi. Aga märkamine? Vastavalt lastekaitseseadusele on igaühel meist kohustus teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest.
Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Abivajavast või hädasolevast lapsest teata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril (politseisse) 112 või lasteabitelefonil 116 111.
Täismahus artikli koos Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna juhataja kommentaariga saab lugeda Pärnu Postimehest