Arhiiv Lastekaitse Liit › Uudised ja teated › Arvamused › Arvamus perelepitusseaduse eelnõu 438 SE kohta

Arvamus perelepitusseaduse eelnõu 438 SE kohta

13. oktoober 2021

Riigikogu õiguskomisjonile

13. oktoobril 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu õiguskomisjonile omapoolse arvamuse perelepitusseaduse 438 SE eelnõule.

Kokkuvõte arvamusest

Lastekaitse Liit avaldab heameelt, et riik on teinud aastaid oodatud sammud riikliku perelepitussüsteemi loomiseks, sh rahastuse osas, kuna perelepitusteenuse laialdasem kasutamine aitab tagada ka Eesti Põhiseaduse § 27 kolmandast lõikest tulenevat vanemate õigust ja kohustust kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Olles esitanud Sotsiaalministeeriumile omapoolsed tähelepanekud perelepitusseaduse eelnõu projektile kevadel 2021 kui ka eelnõule 24.05.2021 (kiri nr 1-8/2/21/34), jääb Lastekaitse Liit viidatud arvamuses väljendatud seisukohtade juurde.

Lastekaitse Liit tunnustab oma arvamuses eelnõu koostajaid, et perelepitusteenuse raames antakse lapsele õigus oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Lapse ära kuulamine on oluline lapse parimate huvide väljaselgitamise kontekstis, st et kõikidel perelepitajatel peab olema oskus last ära kuulata. Edaspidi peab lapse ära kuulamise pädevus olema kindlasti ka kohustusliku elemendina osa kutsest. Täna see paraku nii ei ole.

Lastekaitse Liit toetab eelnõu, jääb oma eelnevalt esitatud arvamuse juurde, kuid soovib täiendavalt rõhutada:

  1. Vajalik on järjepidev avalikkuse teavitamine ja perekonnaõiguslike teemade käsitlemine juba põhikooliastmes kui viimases kohustuslikus haridusastmes, et valmistada ette vastutustundlikke lapsevanemaid;
  2. Vajalik on kavandatava perelepitusteenuse ja sotsiaalsüsteemi tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus. Väga oluline on ka igapäevaelu puudutavate seaduste ühetaolise mõistmise tagamine, sh laialdane teavitustöö nii eesti kui vene keeles. 
  3. Vaadata üle eelnõu pealkiri õigusselguse perspektiivist lähtuvalt ja kaaluda pealkirjana kas Riikliku perelepitusteenuse seadus või Riikliku perelepituse seadus.

Lastekaitse Liit palus oma arvamuses Sotsiaalministeeriumile (24.05.2021, kiri nr 1-8/2/21/34) üle vaadata eelnõu ja seletuskirja tekst, et ühtlustada kogu tekstis termin lapse parimad huvid, millest räägib ka Eesti Vabariigi poolt 1991 ratifitseeritud ÜRO Lapse õiguste konventsioon (ingl keeles best interests of a child). Lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõte kohustab otsustajat välja selgitama lapse kõik erinevad huvid ning hindama siis kogumis, mis on lapse jaoks konkreetsel juhul parim lahendus. Paraku on jätkuvalt eelnõu tekstis kasutusel termin lapse huvi. Liit toob oma arvamuses loetelu dokumentidest, kus mh on kasutusel termin lapse parim huvi. Miks oleks vaja kasutada eelnõu tekstis terminit lapse parim huvi? Ikka selleks, et olla kindlad, et me räägime samast kontseptsioonist ja antud juhul on tegu juba rahvusvahelises õiguses juurutatud mõistega. Lastekaitse Liit palub kasutada eelnõu tekstis läbivalt terminit lapse parim huvi. Ühtluse saavutamiseks palub liit teha samadest alustest lähtuvalt parandus ka kehtivas lastekaitseseaduses.

Perelepitusteenuse laiem ja tasuta kättesaadavus annab panuse lapsi säästva vanemlussuhte jätkumisele. Hoolimata asjaolust, et riikliku perelepitusteenuse osutamine toob kaasa uue kulu riigieelarvele, vähendab teenuse kasutamine pikas perspektiivis kulusid kohtumenetlusele. Sama oluline on niigi koormatud ja suures määras läbipõlenud lastekaitsetöötajate koormuse vähendamine. Eelnevale tuginevalt rõhutab Lastekaitse Liit oma arvamuses vajadust perelepitussüsteemi loomiseks eelnõus planeeritavas ajaraamis.

Loe täiendavalt täismahus MTÜ Lastekaitse Liidu arvamust perelepitusseaduse eelnõu 438 SE kohta

Loe lisaks:

Seotud arvamused:

Arvamus perelepitusseaduse eelnõule