Juuni 2021 Lastekaitse Liidus – kes, kus, miks ja kuidas?

Koolitus “Koostöös lapse heaks!”, veebiseminar “Turvaliselt internetis” ning suvekool “Anname mikrofoni laste ja noorte kätte”, on vaid osaline nimekiri neist sündmustest ja tegevustest, mis juunikuus Lastekaitse Liidus aset leidsid. Kõige erilisem seejuures oli aga lastekaitsepäev, mis tänavu oli esmakordselt riiklikku tähtpäev ja lipupäev.

1. juunil avaldatud pöördumises kritiseeris Lastekaitse Liit riigi otsust kärpida laste huvihariduse rahastust 14,25 miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole.

“Kas pole kummaline, et vähendame seda, mis aitab natukenegi leevendada olukorda, kus Eestimaa õpilaste akadeemilised tulemused küündivad parimate hulka, ent meie lapsed on selle kõige juures statistiliselt õnnetud ning oma vaimse tervisega hädas?”
– Triin Sooäär (17), Lastekaitse Liidu noortekogu juht

Huvihariduse rahastuse kärpimise plaan on siiski üks paljudest teemadest, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ka laste vaimne tervis, nendega tegelevate spetsialistide puudus, vanemate toetamine, abivajavate laste märkamine ja sellest ka teada andmine, on teemad, mis peaksid alati fookuses olema.

On hea meel, et juuni lõpus nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres president Kersti Kaljulaidi kaheks aastaks naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõnelejaks. Tegemist on suure tunnustusega kogu Eestile, kuid samas ka tohutu vastutusega olla ise eeskujuks. Eesti Päevalehe veergudel ilmus selle puhul ka pikk intervjuu presidendiga. On rõõm, et lisaks Kersti Kaljulaidi arvamusele, soovis ajakirjanik saada ka Lastekaitse Liidu vaadet laste õiguste olukorrale Eestis. Kuivõrd vastused küsimustele, mis liidu poolt ajakirjanikule said teele pandud, arusaadavatel põhjustel täismahus ei avaldatud, teeme seda siinkohal ise.

• Milline on täna olukord Eestis laste õigustega? Kas viimastel aastatel on olnud progressi?

Aastal 1991. aastal ratifitseeris Eesti Vabariik ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille üheks põhiprintsiibiks on lapse parimatest huvidest lähtumine. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses. Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021 prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus; vägivalla vaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – peavad olema jätkuvalt võrdselt aktuaalsed Eesti jaoks. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed.

Me ei tohiks olla olukorras, kus laps ei saa õigeaegselt vajalikku teenust, tema lahuselav vanem ei tasu aastaid elatist, kuigi see on lapse õigus saada ülalpidamist, või tema kodukohast kaob võimalus huvihariduseks, kuna riik ja omavalitus ei leia lahendust selle rahastamisel.

On hea meel tõdeda, et viimase kümne aastaga on lapse õiguste toetamisel ära tehtud palju, olgu selleks nt Lastemaja, Laste Vaimse Tervise Keskuste või Lasteabi teenuse loomine, erinevad kiusamist ennetavad programmid, suurem tähelepanu kaasavale haridusele, keelustati füüsiline karistamine, loodi lasteombudsmani ametikoht,  noortel on võimalus osaleda kohaliku omavalitsuste valimistel, loodud on SKA lastekaitseteenistus erinevate teenustega ja toeks kohaliku omavalituse lastekaitsetöötajale, jne.

Ühiskonnas ollakse teadlikumad lapse õigustest, räägitakse lastest ja nende heaolust rohkem, laste häält on rohkem kuulda. Samuti ei ole vähese tähtsusega fakt, et selle aasta 1. juunil heisati lastekaitsepäeva puhul riigilipud.

Täna räägime juba reaalselt seksuaalse enesemääramise piiri tõstmisest, kevadel sai lõpuks vastu võetud psühhiaatrilise abi seaduse muudatus, mis võimaldab lastel ilma vanema nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda.

Lastekaitse Liidu poolt 2015. aastal koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud) rõhutati, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Ka aastal 2021 tuleb paraku jätkuvalt sama tõdeda, olgu siis kõne all näiteks füüsilise karistamise pooldajate suur arv, erienvate sh tugiteenuste ebapiisav kättesaadavus (sh vaimse tervise toetamisel), regionaalne ebavõrdsus, laste osaluse ebapiisav tase või elatise võlgnike jätkuvalt suurenev arv. Muret teeb muuhulgas laste ja noorte vaimne tervis, laste vastu suunatud seksuaalvägivald (mis oma olemuselt peidetud, kuid omab väga ränki tagajärgi), asenduskodudes olevate laste suur arv (st et meil on liiga vähe hooldusperesid), lastekaitsetöötajate voolavus.

Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes lapse parimatest huvidest.  Deklareerimisest on vaja jõuda tegudeni. Lapsed peavad riigile olema olulised ka nüüd ja praegu, mitte ainult tulevikus, täiskasvanuina – tööjõu ja maksumaksjatena. Kui otsused puudutavad lapsi ja laste heaolu suurendamist, siis on need otsused vaja teha parteipoliitikat kõrvale jättes ning leida konsensus erakondade üleselt lapse huvisid arvestavalt. Tsiteerides Islandi peaminister Katrin Jakobsdóttir´it, siis inimõiguste edendamine nõuab poliitilist julgust ja tahet.

• President on avaldanud toetust ja valitsus valmisolekut viimaks tõsta laste seksuaalse enesemääratluspiiri 14 eluaastalt 16-nele. Kas see on ammendav edasiminek ja kui kaua seda muudatust on oodatud?

On positiivne tõdeda, et arutelu laste seksuaalse enesemääramise osas, mis on olnud üleval üle kümne aasta, tegi sellel poolaastal oodatud spurdi ja on jõudnud tänaseks eelnõu tasandile, millega soovitakse tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 eluaastalt 16-le. Väga oluline on siinjuures, et eapiiri tõstmisele aitab kaasa ka lai ühiskondlik toetus. Samas peab ühiskondlik toetus saama üleüldiseks teadlikkuseks. Eesmärk on ju muuta ennekõike hoiakut, st anda ühiskonnale ja võimalikele väärkohtlejatele selge sõnum, et seksuaalsuhteid eapiirist nooremate lastega ei sallita ega peeta normaalseks ning täiskasvanu vastutus alaealisega seksuaalsuhte alustamisel on alati suurem.

Samas ainuüksi eapiiri muutmine seaduses ei too kaasa väärkohtlemiste ennetusel loodetud tagajärgi. Vaja on ka laiaulatuslikku teavitust. Olulisel kohal väärkohtlemise ennetamisel on seksuaalharidus, spetsialistide koolitamine, aga ka vanemahariduse laiem pakkumine.

• Milline on Eesti Lastekaitse Liidu koostöö ÜRO allorganisatsioonidega (UNICEF vms)?

Lastekaitse Liit on oma pea 33 tegutsemisaasta jooksul teinud aktiivset koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ka UNICEF´iga. Paraku Unicef Eesti juba aastaid aktiivselt ei tegutse. Lastekaitse Liidu igapäevatöös on väga olulisel kohal osalemine õigusloomes ja huvikaitses tervikuna, sh rahvusvahelisel tasandil. ÜRO Lapse Õiguste Komitee tunnustas 2016. veebruaril Genfis ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande kaitsmisel organisatsiooni aktiivset ja süsteemset tegutsemist lapse õiguste edendamisel ja monitoorimisel. Lastekaitse Liit osaleb aktiivselt Eurochildi tegevuses, mis on Euroopa suurim lapse õigusi edendavate ühenduste katuseorganisatsioon.