Arvamus perelepitusseaduse eelnõule
24. mai 2021
Sotsiaalministeeriumile
24. mail 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Sotsiaalministeeriumile omapoolse arvamuse perelepitusseaduse eelnõule.
Kokkuvõte arvamusest
Kui vanemad lähevad lahku, lõpeb nende paarisuhe, aga ei lõpe vanemlussuhe, sest lapsed vajavad jätkuvalt mõlema vanema tuge. Seega on lapsi puudutavate vaidluste puhul äärmiselt oluline olukorra võimalikult kiire, rahumeelne ja laste huvides lahendamine ning stabiilse elukorralduse jätkumine. Riikliku perelepitusteenuse loomine ja perelepitusteenuse laiem, sh tasuta kättesaadavus annab olulise panuse lapsi säästva vanemlussuhte jätkumisele. Kinnitavad ju ka rahvusvahelised uuringud, et vabatahtlikud kokkulepped on kiiremad, püsivamad ja neist on rohkem kasu.
Lapsesõbralik õigusemõistmine peaks tähendama kohtumenetluse alternatiivide (lepitamine, kohtu väline menetlemine ja vaidluste kohtuväline lahendamine) kasutamist. Olukorras, kus Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostööprojektis “Hea nõu lastega peredele” on alates aastast 2010 advokaadid perekonnaõiguslikes küsimustes tasuta nõustanud enam kui 1700 abivajajat, näeb Lastekaitse Liit vajadust riikliku perelepitussüsteemi järele igapäevaselt. On positiivne, et riik on teinud sammud riikliku perelepitussüsteemi loomiseks, kuna perelepitusteenuse laialdasem kasutamine aitab tagada ka Eesti Põhiseaduse § 27 kolmandast lõikest tulenevat vanemate õigust ja kohustust kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Sotsiaalministeeriumile 2016. aastal esitatud arvamuses perelepitusteenuse väljatöötamise kavatsusele (kiri nr K-2/31) rõhutas Lastekaitse Liit, et vaja on parandada perelepitusteenuse kättesaadavust riiklikult rahastatud teenusena ja tõsta teadlikkust sellise teenuse olemasolust. Samuti on oluline tagada teenuseosutajate ühtlaselt kõrge pädevus üle Eesti ning minimaalset vajalike järelevalvemehhanismide toimimine. ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta soovitab, et hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes oleks liikmesriigi kohtutes tagatud nõustamis- ja lepitusteenused organiseeritud ning ühetaolisel viisil kõigile taskukohase hinnaga kättesaadavad.
Riikliku perelepitussüsteemi loomiseks on olemas nii reaalne vajadus, rahvusvahelised soovitused, Riigikohtu ja õiguskantsleri ning huvirühmade toetus, isegi korduvalt kirjalikult väljendatud ja kokku lepitud poliitiline tahe. Süsteemi loomiseks on panustatud finantsvahendeid ja hulgaliselt aega, sh sotsiaalpartnerite poolt, kuna ettevalmistustavate tegevustega alustati juba 2016 aastal. Valitsuse poolt 06. mail 100 päevast kokkuvõtteid tehes nenditi, et kooskõlastusringile on saadetud ka eelnõu, millega luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada parimal moel laste heaolu. Kõik oleks nagu korras. Aga rakendus? Liit esitab arvamuses küsimuse, millega on selgitatav seletuskirjas sedastatu, et perelepitusteenuse rahastamise lisataotlust 2022-2025 RES-i alusel ei rahastatud, kuid Sotsiaalministeerium loodab täiendava rahastamise otsuse saada 2022. aasta riigieelarve menetlemise käigus.
Lastekaitse Liit on seisukohal, et lapsi puudutavate otsuste puhul ei saa rääkida lootmisest täiendavale rahastusele, see rahastus on vaja vastavalt korduvalt lubatule eraldada. Eelnevale tuginevalt rõhutab liit vajadust perelepitussüsteemi loomiseks eelnõus planeeritavas ajaraamis ja Vabariigi Valitsusel vajamineva ressursi eraldamiseks.
Lastekaitse Liit on oma 32 tegutsemisaasta jooksul olnud aktiivne õigusloomes osaleja, alates 2020. aasta märtsist on liit andnud 49 arvamust erinevatele ministeeriumitele ja Riigikogu komisjonidele. Kogemusele tuginevalt on hea meel tõdeda, et käesoleva eelnõu puhul on keskmes lapse parimad huvid, mida paraku iga lapsi puudutava eelnõu puhul ei näe. Eelnõu ja seletuskirja puhul saab positiivsena välja tuua aja- ja asjakohasuse, loogilise struktuuri, ladusa keelekasutuse, aga ka kitsaskohtadest ja võimalustest adekvaatse pildi esitamise. Positiivsena saab esile tõsta süsteemi kirjeldava skeemi lisamise seletuskirjale, mis hõlbustab oluliselt süsteemist ülevaatliku pildi saamist. Heameelt teeb asjaolu, et kaasamisprotsessis liidu poolt tehtud ettepanekutest on leidnud paljud koha ka käesolevas eelnõus.
Liit rõhutas oma Siseministeeriumile jaanuaris 2020. aastal esitatud arvamuses perelepituse eelnõu projektile (kiri nr nr 1-8/2/21/2) vajadust järgida eelnõu koostamisel LÕK´ist tulenevat lapse õigust olla ära kuulatud teda puudutavates küsimustes, analoogselt tsiviilmenetluse seadustikule §552`. Lastekaitse Liit tunnustab käesoleva eelnõu koostajaid, et perelepitusteenuse raames antakse edaspidi lapsele õigus oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Samuti toob liit oma arvamuses välja, et vajalik on kavandatava perelepitusteenuse ja sotsiaalsüsteemi tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus.
Perelepituse skeem
