MTÜ Lastekaitse Liit arvamus koalitsioonilepingule

Foto: Stenbocki maja FB lehekülg

MTÜ Lastekaitse Liit avaldab heameelt, et täna allkirjad saanud koalitsioonileping tõstab taaskord au sisse inimõigused, rõhutades kaitset kõikidele ühiskonnagruppidele ja iga inimese tervise ning heaolu edendamise vajalikkust.

Ebavõrdsus, eriti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on Eestis jätkuvalt suureks väljakutseks. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi suurenevad.

Ka täna avaldatud Oxfam´i uuring [1] kinnitab, et koroonakriis on ajaloo suurim ebavõrdsuse kasvataja. Võimalike lahendustena pakub uuring välja investeeringud avalikesse teenustesse, haridusse ning tervishoidu. Seega on heameel, et koalitsioonilepingus peetakse oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist, ning rõhutatakse, et pandeemia tingimustes on vaja erilist tähelepanu pöörata tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele.

Lastekaitse Liit on alati rõhutanud valdkondadevahelise koostöö olulisust, jääb vaid loota, et lepingus kajastatud lubadus – Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd – saab teoks.

Olles korraldanud lastekaitsetöötajatele täiendkoolitusi alates 2013, avaldab Lastekaitse Liit heameelt, et koalitsioonilepingus on rõhutatud lastekaitsetöö väärtustamist. Sõltub ju kogukonna laste heaolu osaliselt sellestki kui hästi on tagatatud vastava omavalitsuse lastekaitsetöötaja heaolu, st kas tal on piisavalt aega, oskusi, ressurssi ja teenuseid, mida nii ennetuseks kui ka abivajaduse korral pakkuda.

Koalitsioonilepingus mainitud lapsi puudutavad eesmärgid ja reformid vajavad elluviimist. Venitada aega ei ole, lapsed on muredega nüüd ja praegu, aidata on vaja.

„Mul oleks samuti vaja psühhiaatri juurde minna, kuid mu vanemad ei toeta mind, seega ootan aasta möödumist, et 18-aastasena ise abi otsida saaksin. Ka alaealised vajavad abi! Kui nad praegu abi ei saa, läheb see hiljem hullemaks, sest probleemid ei kao ära, vaid segavad edasist elu. Ravimeid ei doseerita üle – 17 aastased teavad juba ise ka, kuidas ravimeid manustada. Mõelgem pigem sellele, kui väga neid noortel vaja on, et nad end paremini tunneksid.“ Nii kirjutas 28. oktoobril 2020. aastal 17-aastane Mari [2] Harjumaalt vastuseks Lastekaitse Liidu üleskutsele avaldada arvamust psühhiaatrilise abi kättesaadavuse osas alaealistele [3].

Sõnu ei olegi rohkem vaja. Tegusid on vaja, et nii Mari kui ka kõik teised lapsed ja noored üle Eesti saaksid õigeaegselt ja ilma täiendavate piiranguteta vajalikku psühhiaatrilist abi. Ilma, et neil oleks vaja oodata millal nad täiskasvanuks saavad. Lastekaitse Liit tunnustab uut koalitsiooni, kes koalitsioonilepingus on eraldi kinnitanud, et lisaks vaimse tervise teenuste korralduse, kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele tagatakse psühhiaatrilise abi kättesaadavus ka alaealistele.

On loomulik, et osad eesmärgid on kiiremini, teised pikema ajaperioodi vältel realiseeritavad. Samas ei olegi mõtet ju ainult lühiajalisi eesmärke seada, tuleb vaadata tulevikku. Oluline, et siht on silme ees ja see ei kaoks ka erinevates poliittõmbetuultes. Kui otsused puudutavad lapsi ja laste heaolu suurendamist, siis on need otsused vaja teha parteipoliitikat kõrvale jättes ning leida konsensus erakondade üleselt lapse huvisid arvestavalt. Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis ju Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes iga lapse parimatest huvidest.

Uue valitsuse prioriteedid: Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepe