Arvamus alushariduse seaduse eelnõule

20. jaanuaril esitas MTÜ Lastekaitse Liit Haridus-ja Teadusministeeriumile omapoolse arvamuse alushariduse seaduse eelnõule.

Olles aastatel 2019 ja 2020 esitanud eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumile arvamuse alushariduse seaduse eelnõule (kiri 1-8-2/20-26) ja lasteaia uue õppekava koostamisele (kiri 1-8-2/19/56) palub Lastekaitse Liit eelnimetatud arvamusi lugeda käesoleva arvamuse lisadokumentideks ning käsitleda neid ühtse tervikuna. Lastekaitse Liit jääb esitatud seisukohtade (mis puudutavad sh väärtuskasvatuse integreerimise, kiusamisvaba keskkonna ja tugiteenuste tagamise vajadust, rühmade suurust ja moodustamist, tervihoiutöötaja ametikoha kaotamist, kaasavat hariduste, alushariduses eestikeelse õppe tagamist kõikidele lastele ja PGS´ile sarnaselt alusväärtuste sätestamist seaduses) juurde ning ei hakka neid käesolevas arvamuses kordama. Liit rõhutab, et oluline on hinnata eelnõuga planeeritavate muudatuste mõju lapse huvidele tervikuna, st et muudatused ei tooks kaasa põhjendamatut kvaliteedilangust.

Liit avaldab heameelt, et eelnõus rõhutatakse korduvalt nii horisontaalse kui ka vertikaalse koostöö vajadust, sh nii omavalitsuste vahel, erasektoriga kui ka vanematega, samuti suurema tähelepanu pööramist laste kaasamisele. Samas vajab täiendavat analüüsi eelnõust tulenevate muudatuste reaalne rakendamine praktikas. Vaja on õigeaegselt välja töötada vastavad rakendusaktid, juhendmaterjalid ja suunised ning kommunikeerida laiaulatuslikke muudatusi sihtgrupile selges ja arusaadaval viisil ning keeles.

Lastekaitse Liit on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada ühetaoline alushariduse raamistik (sh ühtlustatud kvaliteedinõuded ja alushariduse omandamise ühtne standard). On positiivne, et eelnõu vähendab ja ühtlustab senist regulatsiooni ja pakub alushariduse süsteemile tervilikku lähenemist. Samas on vaja pöörata suuremat tähelepanu ka vanemate mitmekülgsele toetamisele ja seda mitte ainult deklaratiivselt, vaid reaalsete meetmetega, milleks on ka piisavalt ressurssi (nii finantsilist, lasteaiaõpetajate inimressurssi ja oskusteavet ning vanemaid toetavaid õpivahendeid ja metoodikaid laste koduõppel).

Liit rõhutas oma eelmises arvamuses (kiri 1-8-2/20-26) tugiteenuste vajalikkust ja avaldab nüüd nördimust, et käesoleva eelnõuga kaotatakse lasteaedade miinimumkoosseisust tervishoiutöötaja ametikoht.

Lastekaitse Liit on seisukohal, et Eestis on vaja suuremat tähelepanu pöörata perede mittemateriaalsetele teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused.