Juulist jõustuvad uued isapuhkuse tingimused annavad peredele rohkem ühist aega

Pirjo Turk
Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik
Sotsiaalministeerium

Üha rohkem isasid on hakanud lapse esimestel elukuudel võtma aega maha, et saada osa oma lapse kasvamise rõõmust. Seda näitab lisaks vanemahüvitise statistikale ka aastate lõikes isapuhkust kasutanud isade osakaal, mis on kasvanud järjepidevalt. Viimastel aastatel on vastu võetud ka mitmeid muudatusi vanemahüvitiste süsteemis, mis annavad võimaluse mõlemale vanemale võtta vastutust väikelapse eest hoolitsemisel. Muudatused on perede poolt hästi vastu võetud, seda näitab ka isade osakaalu kasv vanemahüvitise saajate seas, mis liigub ootuspärases tempos.

Foto: Freepik.com

Jooniselt on näha, et Eesti ühiskonnas on üha enam saamas normaalsuseks see, et ka isad hoolitsevad laste eest ja seda juba esimestel elukuudel.

Isade osakaal vanemahüvitise saajate seas (vanemahüvitise esmakordsed määramised) ning hinnanguline isapuhkuse kasutajate osakaal nende isade seas, kellel on selleks õigus, 2013-2019

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Tööjõu uuringu ja Statistikaameti andmed, autorite arvutused. *2019. aasta isapuhkust võtnud isade osakaalu hinnangu puhul on kasutatud esialgseid sündide andmeid

Peredel, kel sel suvel on oodata uusi lapsi, on põhjust rõõmustada, kuna isadel avaneb võimalus võtta 30-päevaks isapuhkust ja saada selle eest isa täiendavat vanemahüvitist. Kui seni oli töö- ja teenistussuhtes isadel võimalik kasutada 10-tööpäevast isapuhkust kaks kuud enne või pärast lapse sündi, siis nüüd tekib isadel 30-kalendripäevase isapuhkuse õigus kuni 30 päeva enne lapse eeldavat sündi, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Samuti on isadel võimalus kasutada isapuhkuse õigust ühes osas või osade kaupa – see tähendab, et isapuhkuse võib välja võtta korraga 30 päeva ulatuses või kasutada osa siis, kui laps sünnib ning teise osa siis, kui laps on juba suurem (nt 1-aastane).

Kui siiani on õigus saada isapuhkust ja ka isapuhkuse tasu olnud vaid töölepingu alusel töötavatel isadel, siis alates 1. juulist tekib kõikidel isadel õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, hoolimata isa töisest suhtest või -staatusest. Isa täiendav vanemahüvitis arvutatakse nii nagu vanemahüvitiski ehk vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul saadud sotsiaalmaksuga maksustatud töise tulu alusel. Vanemahüvitise arvestusperiood on 12 kalendrikuu pikkune periood, mis eelneb lapse sünnikuust lahutatud üheksale täispikale kalendrikuule.

Üleminek vanalt süsteemilt uuele

Peredel, kelle lapse eeldatav sünnikuupäev on juuli alguses on oluline silmas pidada, et kui on soov kasutada 30-päevast õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele, tuleks seda teha alates juulist. Seega kui lapse eeldatav sünnikuupäev on näiteks 7. juuli, oleks vana süsteemi järgi isal õigus hakata 10-tööpäevast isapuhkust kasutama juba 2 kuud enne ehk 7. maist. Kui isa aga taotleb oma tööandjalt isapuhkusele jäämise õigust enne juulit, siis tekib isal õigus isapuhkusele vana skeemi järgi ehk 10-tööpäeva ulatuses ja uue süsteemi alusel isal õigust ei tekiks. Seega toodud näite varal soovitaksime isal kasutada oma õigust alates juulist. Tuleb meeles pidada, et kui isa on vana skeemi alusel ära kasutanud isapuhkuse päevad ehk 10 tööpäeva, ei ole tal õigust uue isapuhkuse skeemi alusel isapuhkuse päevadele. Seega uus isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise saamise võimalus tekib kõigile neile isadele, kelle laps sünnib pärast 1. juulit 2020 ja kes hakkavad oma õigust isapuhkusele ja/või isa täiendavale vanemahüvitisele kasutama pärast nimetatud kuupäeva.

Kuidas saan isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist uue skeemi alusel taotleda?

Kui isa soovib tulevikus kasutada oma õigust isapuhkusele ja/või isa täiendavale vanemahüvitisele, tuleb tal siseneda Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) iseteenindusse. Isapuhkuse ja/või isa täiendava vanemahüvitise kasutamiseks kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi tuleb iseteenindusse sisestada ema isikukood ja lapse eeldatav sünnitähtaeg. Kui isa soovib kasutada oma õigust isapuhkusele või isa täiendavale vanemahüvitisele pärast lapse sündi, teeb Sotsiaalkindlustusamet isale ka vastava pakkumise, mida on võimalik näha samuti SKA iseteenindusest. Isa täiendav vanemahüvitis makstakse alati pärast lapse sündi ja lapse rahvastikuregistris registreerimist.

Töö- või teenistussuhtes isa ei pea enam isapuhkust taotlema tööandja kaudu, kuigi soovitus on siiski enne isapuhkuse planeerimist see tööandjaga läbi rääkida. Kui lapse isa on iseteeninduses ära märkinud perioodi, mil ta soovib isapuhkust kasutada, saadab Sotsiaalkindlustusamet tööandjale isa soovi kohta teate. Kui isapuhkuse taotlejal on mitu tööandjat, tuleb SKA iseteeninduses märkida
isapuhkuse soov kõikide tööandjate juures. Nagu ka rasedus- ja sünnituspuhkus, on isapuhkus nii- öelda individuaalpuhkus (mida ei saa teisele vanemale üle kanda), mistõttu eeldatakse, et isa sel perioodil tõepoolest puhkab ning pühendub lapsele. Seetõttu makstakse töö- või teenistussuhtes isadele isa täiendav vanemahüvitis välja vaid juhul, kui isa viibib isapuhkusel.

Isa täiendavast vanemahüvitisest ja isapuhkusest on võimalik täpsemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:  Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

Head koos kasvamist!