Me vastutame. Enda ja teiste eest.

Ühiskond on pidevas muutumises. Tänase Eesti laste ja noorte pikaajalised väljakutsed on seotud muuhulgas kliimamuutuste ja ebavõrdsuse kasvuga. Lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna. Saab nõustuda Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga, kes oma 24.08.2019 kõnes rõhutas – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed.

VÕIVIK 

Võrdse Kohtlemise Võrgustiku liikmena osaleb Lastekaitse Liit ajavahemikul 2020-2021 projektis VÕIVIK: Võimekas Vabakond Inimõiguste Kaitsel, mille eesmärk on inimõiguste kaitse kõrgem tase Eestis ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine ning levitamine läbi laiapõhjalise võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse, mis kaasab rohujuuretasandit.

Projekti raames kogutakse veebruaris ja märtsis sisendit ÜRO üldise korralise ülevaatuse variraportiks. Selleks on koostatud veebiküsitlus  „Tõde ja õigused“ ning Inimõiguste Keskuse eestvedamisel toimuvad kohalikul tasandil maakondlikud kohtumisted Raplas (19.02), Narvas (4.03), Kuressaares (11.03), Pärnus (12.03), Rõuges (17.03), Jõgeval (19.03) ja Tapal (26.03).

Kaasajal oodatakse kodanikelt aktiivsust, eeldusel, et ühiskonnaliikmed pole passiivsed riigi poolt pakutava vastuvõtjad, vaid indiviidid, kes ise panustavad ühiskonnaellu. Maakondlikel kohtumistel ja veebiküsitluses osaledes on igaühel, nii täiskasvanutel kui ka lastel, hea võimalus avaldada oma arvamust inimõiguste olukorra kohta Eestis ja tuua välja parandamist vajavad kitsaskohad.

Demokraatia areng ja inimõiguste olukord Eestis sõltub tema ühiskonnaliikmete aktiivsest, loovast ja informeeritud osalusest. Laste elukvaliteet ja olukord lapse õiguste valdkonnas mõjutab otseselt nii nende subjektiivset heaolu kui nende toimetulekut täiskasvanuna ja seeläbi ka ühiskonna võimekust tervikuna.

Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: “Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm”.

Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna.

Lapse õiguste konventsioon

Eesti suhtes 1991. aastal kehtima hakanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt kuuluvad lapse õigused igale lapsele, olenemata tema soost, rahvusest, ühiskondlikust seisundist, keelest, vanusest, kodakondsusest või usutunnistusest. Lapse õigused on universaalsed. Meie kõik saame anda endast parima nende maksimaalseks realiseerumiseks.

Vaatamata viimasel kümnendil tehtud ulatuslikele investeeringutele regionaalarengusse on Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine jätkuvalt suureks väljakutseks. Laste heaolu ja õiguste realiseerumine on endiselt sõltuvuses sellest, millises omavalitsuses tema vanemad elavad. Erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele muuhulgas teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel. Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisel tõid Eesti noored esile vajaduse pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu mh võrdsele kohtlemisele, kusjuures 81% vastanutest pidas just ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks.

Lapse subjektiivne heaolu on seda suurem, mida suuremal määral on tagatud lapse õigused erinevates keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu ka lapse kohtlemisele lasteaias, koolis ja tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 12 kohaselt on lastel õigus avaldada arvamust neid puudutavates asjades. See õigus võimaldab lastel edasi anda oma vaateid ja kogemusi ning osaleda otsuste tegemisel, mis muidu nende eest ära tehtaks. Erinevad uuringud näitavad paraku endiselt, et kui last ennast mõjutavates küsimustes saavad Eestis lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pereringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel veelgi väiksem.

Laste hääl peab aga olema ühiskonnas kuuldav ja arvesse võetud ning lapsed peavad olema kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse, olgu see siis seotud perekonna, koolielu, kogukonna, teenuste kujundamise või osalemisega kõrgema tasandi otsustusprotsessides (riik, poliitikad).

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Helika Saar
MTÜ Lastekaitse Liit lapse õiguste programmi koordinaator