Kas Eesti noorel on hea olla? Võrdlus teiste Balti riikidega.

Helen Saarnik, MTÜ Lastekaitse Liit

„(Re)Searching for quality of life of young people
in Baltic states“ projektijuht

Heaolu on mitmemõõtmeline mõiste,
mis hõlmab isiku füüsilist ja vaimset tervist, haridustaset, majanduslikku
positsiooni, füüsilist turvalisust, juurdepääsu vabadustele ja võimalusi
osaleda ühiskonnaelus. Heaolu on selles mõttes üksikisiku võimaluste rohkus või
vähesus.

Noorte heaolu kirjeldades
pööratakse aga järjest rohkem tähelepanu nende edukusele elus – noorte heaolu
sõltub noorte edukusest koolis, tema tuleviku perspektiividest, headest
võimalustest tööturul ja materiaalsest võimekusest. Samuti on tekkinud arusaam,
et tänapäeva ühiskonnas on olemas kõik võimalused maksimaalse heaolu
saavutamiseks – kui vaid ise neid võimalusi oskad ära kasutada.

Jõukas elukeskkond, hea tervis ja
ulatuslikud hariduse ja vaba aja veetmise võimalused ei tähenda aga, et noored
tunnevad ennast hästi ja on psühholoogiliselt oma eluga rahul. Noorte
positiivseks arenguks on olulised objektiivsed indikaatorid elukeskkonna,
haridusvõimaluste ja tervise kohta ning subjektiivsed indikaatorid selle kohta,
kuidas noored tunnevad end oma pere keskel, koolis, sõpradega jne.

Lastekaitse Liit on koostöös Läti
ja Leedu kolleegidega (Latvijas Bērnu Labklājības tīkls,  Excolo Latvia, Ziburio Fondas, ja Web
Multishop Company) välja töötanud indikaatorsüsteemi, mis võimaldab hinnata
noorte praegust olukorda nii objektiivselt kui ka subjektiivselt.

Noorte heaolu
monitooringusüsteemi piloteerimiseks tehti kolmes Balti riigis võrdlusuuring,
milles osales Eestis, Lätis ja Leedus kokku 2377 noort. Noorte heaolu
pilootuuringu kokkuvõte ja iga riigi analüüs on kättesaadav nii inglise- kui
eestikeelsena projekti kodulehel : youthpitstop.com/et/

Kõigis kolmes Balti riigis
on subjektiivne rahuolu eluga kõrge, üksiti suhtuvad Eesti noored
lootusrikkamalt oma tulevikku (kõige kõrgem näitaja ELi riikide seas). Balti
riikides on rahulolu määr praeguse eluoluga sarnane ELi keskmisele, samas on
Balti noored tuleviku suhtes optimistlikumad kui ELi noored keskmiselt.

Tervislikud eluviisid

Erinevad andmekogumid osutavad, et tervislikud eluviisid
pole noorte hulgas kinnistunud. Kehamassiindeks näitab, et 44% Eesti noortest
on ülekaalulised või rasvunud, Lätis 38% ja Leedus 31%. Iga neljas noor Lätis
ja Leedus ja iga viies Eestis suitsetab. Alkoholi kasutatakse vähem kui ELis
keskmiselt, kuid kasutuse määr on sellele vaatamata kõrge – 48% ELi, 44% Läti,
38% Eesti ja 34% Leedu noortest tarbivad alkoholi. Vähemalt korra elus kanepit
tarbinud noorte hulk on Balti riikides ELi keskmisest kõrgem (ELi keskmine on
16%, Lätis on määr 17%, Leedus 18% ja Eestis 25%). Kõik andmed viivad
järelduseni, et teadlikkuse tõstmine ja tervislike eluviiside heade tavade
levitamine on noortevaldkonnale ja terve ühiskonnale suur katsumus.

Tervishoiuteenuste
kättesaadavus

Kuigi Balti riikide noorte absoluutne enamus väitis, et
nende tervislik seisukord on hea (Eestis 85%, Lätis 86% ja Leedus 87%), on see
ELi keskmisest siiski madalam (93%). Lisaks arvab iga kolmas Eesti ja Läti noor
ning iga neljas Leedu noor, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleem.
Andmed näitavad ka, et Eestis ja Lätis on ELi keskmisest suurem noorte osakaal,
kes tunnevad ennast sageli masendunult või depressiivsena.

Psühholoogilise ja
emotsionaalse toe kättesaadavus

24% Eesti noortest ning 36–37% Läti ja Leedu noortest
teatasid, et neil pole piisavalt adekvaatseid võimalusi abi leida rasketes problemaatilistes
olukordades. Umbes iga viies noor arvas, et tal pole võimalik aega veeta pere ja
sõpradega, lisaks tunnistas 33% eestlastest, 25% lätlastest ja 46% leedukatest,
et neil pole võimalik tutvuda eakaaslastega.

Kaasava ja võrdse ühiskonna
poole

Suurem osa kogutud andmetest osutab sellele, et kõigi Balti
riikide jaoks on tõsine katsumus kaasava ja võrdse ühiskonna loomine. Iga viies
Eesti ja Läti noor ning iga neljas Leedu noor elab vaesusriskis. Iga neljas
Läti ja Leedu noor ning iga kümnes Eesti noor seisab silmitsi materiaalse või
sotsiaalse puudusega – majandusliku survega, ebapiisavate ressurssidega
kestvuskaupade ostmiseks ja eluaseme puudumisega. Sotsiaalsete pingete näitajad
on üsna kõrged – umbes 90% noortest arvab, et vaeste ja rikaste vahel
valitsevad ühiskonnas pinged, samuti rassiliste ja etniliste rühmade vahel. 93%
Eesti, 88% Leedu ja 73% Läti noortest viitab pingetele erineva seksuaalse
orientatsiooniga inimeste vahel. Kõik kokku tähendab, et on vaja leida
süstemaatilisi ja pikaajalisi lahendusi ning tuleb astuda konkreetseid samme
võrdse ja kaasava ühiskonna arenemise soodustamiseks.

Noortesõbralik
elukeskkond

Balti riikides on suur rühm noori, kes peavad oma kohalikku
piirkonda noortesõbralikuks – Eestis 38%, Lätis 28% ja Leedus isegi 49%. Lisaks
on kõigi kolme riigi noored rahul kohaliku piirkonna kui elupaigaga (näitajad
on ELi keskmisest kõrgemad). Samas selgub uuringust, et nende noorte osakaal on
ELi keskmisest kõrgem, kes ei tunne ennast pimedus jalutades turvaliselt
(Eestis 35%, Lätis 46% ja Leedus 41%).

Noorte osalemine
otsustamisprotsessides

Ainult 21% Eesti, 12% Läti ja 9% Leedu noortest arvavad, et
neil on võimalik mõjutada kohaliku omavalitsuse otsuseid. 42% Eesti, 29% Läti
ja 27% Leedu noortest arvavad, et neil on võimalik mõjutada otsuseid koolis või
ülikoolis. Samas perekonnaringis tehtud otsuseid saavad mõjutada 74% Eesti ja
Läti ning 70% Leedu noortest. 75% Eesti, 71% Läti ja ainult 58% Leedu noortest
tunnistavad, et neil on võimalik vabalt avaldada oma arvamusi, hinnanguid ja
uskumusi. Eelkõige osutavad andmed sellele, et noori ei kaasata alati otsuste
kujunemisprotsessi.

Finantsiliste
teadmiste tähtsus

Suur osa Balti riikide noori arvab, et neil puuduvad või on piiratud võimalused saavutada elus materiaalset ja rahalist edu – sellist arvamust väljendas 28% Eesti, 41% Läti ja isegi 47% Leedu noortest. Balti riikide noored on erineval määral rahul oma sissetulekutega – 67% Eesti, 52% Läti ja ainult 27% Leedu noortest on oma sissetulekuga rahul. Kuigi arvamused ja hinnangud osutavad ebapiisavale sissetulekule, võib olulist rolli mängida ka finantsiliste teadmiste puudumine. Sellist järeldust toetavad tõsiasjad, et 12% Eesti ja Leedu ning 16% Läti noortest on mänginud raha peale hasartmänge või et 8% Eesti ja 16% Läti noortest on raha säästmiseks edasi lükanud arsti visiiti.

Eesti uuringu raporti leiab siit.

Baltikumi tulemustega saab tutvuda siin.

Kõik uuringu tulemused ja lisainfo on leitavad projekti veebilehelt www.youthpitstop.com