Lastekaitse Liidu üldkogul vastu võetud pöördumine avalikkuse poole
28. aprill 2018Lastekaitse Liidu üldkogu pöördumine: Laste vaimne tervis fookusesse!
28.04.2018
Selleks, et lapsest kujuneks sotsiaalselt toimetulev kodanik, on vajalik tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidev koostöö, et kõik vajalikud tegevused ja teenused jõuaksid õigel ajal iga lapseni.
Laste psüühika- ja käitumishäired on tugevas tõusutrendis. Riik ei saa lubada, et katkise hingega lapsed jääksid tähelepanu või abita. On viimane aeg, et tagajärgedega võitlemise asemel saab Eestis normiks lapse probleemi vara märgata ja õigel ajal sekkuda!
Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta paneb muretsema. Lasteabitelefonile 116 111 helistavatel lastel on tihti hingel enesehävituslikud mõtted. Palju lapsi tunneb end väärtusetu ja tühisena. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid kordades kiiremini kui täiskasvanute arv. Aastal 2017 oli puuetega inimeste hulgas lapsi 41%. Võrreldes aastaga 2010 on laste psüühika- ja käitumishäired kasvanud 3,4 korda.
Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel” alusel vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna
- laste haigusi ei märgata piisavalt vara;
- lapsed ei jõua õigel ajal ravile;
- ravi ei ole alati järjepidev ja
- riigil puudub ülevaade haigete laste arvust ja nende haigustest.
Terviseprobleemide varast märkamist pärsib ka Eesti koolitervishoiu korraldus. Nt oli 2016 nõuetekohaselt kooliõe hoolega katmata umbes 34 000 last.
Paljudes haridusasutustes puuduvad kohapeal vajalikud õppenõustamisspetsialistid, kes oskaksid märgata probleeme, sealhulgas vaimseid häireid. Aastal 2016 puudus eripedagoog või psühholoog rohkem kui igas kolmandas koolis. Üle poolte koolidest oli logopeedita. Ei jätku lastepsühhiaatreid. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest sai 2016 õigel ajal abi vaid 29%.
Laste vaimne tervis vajab suuremat riiklikku tähelepanu. Lastekaitse Liit rõhutab vajadust riigil järgida ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt Eestile 2017 aastal tehtud soovitusi, sealhulgas ennetada laste enesetappe, teha psühholoogilised nõustamis- ja tugiteenused kättesaadavaks sõltumata lapse elukohast ja tagada vajalik arv lastepsühhiaatreid.
Eesti on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis rõhutab riigi rolli lapse arenguks vajalike tingimuste loomisel. Vaimne tervis on inimõigus.
Iga laps on väärtuslik.
Laste vaimne tervis fookusesse!
TAUSTAINFOT (tsitaatidena)
Lastekaitse Liidu soovitused lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes 2015:
# Tõhustada enesetappude ennetamisele (sh enesevigastamiste vältimiseks) suunatud meetmeid, ning määrata vastutav ametkond.
# Võimestada lastega töötavaid spetsialiste, et paraneks võimekus laste psüühilisi probleeme ära tunda.
# Muuta seadusandlikult esmatasandi skriiningute läbimine perele kohustuslikuks, mis tagaks probleemide (sh vaimse tervise) varase märkamise ja asjakohase reageerimise. Tagada abi saamine riskigruppidele, mis skriiningu tulemusel vajavad kõrgendatud tähelepanu ning abi.
# Luua riiklikul tasandil ühtne vaimse tervise poliitika, määrata nimetatud valdkonna koordineerija ning omistada talle konkreetne vastutus. Korraldada selgepiiriline riiklik finantseerimine (sh hõlmatud ka eriarstiabi ning kohaliku tasandi teenused), suurendada ennetust, suunates valdava osa esmase ja teisese tasandi sekkumiste rahastusest lapse igapäevasesse keskkonda.
# Suurendada vaimse tervise komponenti kõigi esmatasandi spetsialistide täienduskoolituste programmide seas (sh lasteaiaõpetajad, õpetajad, pereõed ja –arstid).
Riigikontrolli ettepanek 2016:
Selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks, tuleb senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearstiteenus, koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning õppenõustamisteenus.