Arvamusfestivalil arutleti kiusamisvaba elutee võimalikkusest

Lastekaitse Liidu arutelul Arvamusfestivali esimesel päeval 12. augustil mõtisklesid spetsialistid väärtuspõhise hariduse laval kiusamisvaba elutee võimalikkuse üle. Arutelus osalesid peresid nõustav ja toetav psühholoog Kadri Järv-Mändoja perekeskusest Sina ja Mina, kõige lähedasemaid suhteid suunav ämmaemand Kristi Sims, autospordi järelkasvu eest hoolitsev Martin Harak ja mitme lapse isa Rain Tamm. Moderaator ja ühe poja ema Kaja Kallas on oma sõnutsi elus sattunud nii kiusatava, kiusaja kui ka pealtvaataja ja vaheleastuja rolli.

Kellest ikkagi algab kiusamisvaba elutee?

Moderaator Kallase arvates tähendab see, et inimene ise ei satu kiusamise sihtmärgiks ega osale kiusamises. Kaja Kallas pidas tähtsaks, et kiusamine ei pruugi piirduda lapsepõlve ega kooliajaga. Sellisena tunnetatav käitumine ei olene soost, vanusest ega ametist.

Ämmaemand Kristi Sims tõdes, et lapsed ei olla ühesuguse iseloomuga, kuid ühise väärtuste eeskuju olemasolul ei saa nad  muutuda kiusajateks. Kadri Järv-Mändoja arvates mõjutavad lastele suunatud programmid ka õpetajate maailmavaadet, lapsevanemaid aga vanemaharidusprogrammid nagu Incredible Years.

“Tänu kiusamisest vabaks metoodikale oleme jõudnud sinna, kus lapsed koolitavad hoopis vanemaid mitte vastupidi, ” nentis Järv-Mändoja.

Kallas kahetses, et vabaks riigiks olemise perioodil pole väärtused palju muutunud ja inimeste individualism on endiselt kõrge. “Alles järgmisele inimpõlvele õpetatakse maast ja madalast hoopis teistsuguseid asju,” sõnas ta.

Moderaatorile, arutlejatele kui ka publikule tundus meedia klikilembe ärimudel kiusamist soosivana. Ühiselt avaldati soovi lugeda rohkem positiivses võtmes uudiseid.

Arutelus aktiivselt osalenud lapsevanemad pidasid oluliseks rõhutada vanavanemate kaasamist pere osana.

Kõlama jäi Lastekaitse Liidu poolt Eestis eestveetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” üks juhtmõtteid  – me kõik ei saa olla üksteisega parimad sõbrad, aga me saame olla üksteisele head kaaslased.