MTÜ Lastekaitse Liit: Riigil on vaja alaealiste ettevõtlikkust pärssimise asemel toetada

MTÜ Lastekaitse Liit: Riigil on vaja alaealiste ettevõtlikkust pärssimise asemel toetada

Alaealise ettevõtja Timmo Koppeli juhtum, millest kirjutas neljapäevane Maaleht, tekitab küsimuse, kas riik ei piira ravikindlustatud noorte töötajate ja ettevõtjate ühetaolise sotsiaalmaksuga koormamisega noorte ettevõtlikkust? MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riik peab ettevõtlikke noori toetama ning selleks tuleb astuda tulenevalt vajadustele vastavaid samme.

Määratleb ju ka „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ ühe tegevusena „ettevõtlikkuse kasvatamise (noortes jt sihtgruppides)“, mis omakorda seostub noortevaldkonna arengukava 2014-2020 eesmärgiga toetada loovust, algatusvõimet ja ettevõtliku eluhoiaku kujunemist. Ka Eesti tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks rõhutab noorte ettevõtlikkuse toetamise vajadust.

Sotsiaalmaksuseadusest tulenevalt on füüsilisest isikust ettevõtja vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumisest juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja. Riikliku pensioni saajatele on vastavalt ravikindlustuse seadusele tagatud riigipoolne tasuta ravi, nagu ka kuni 19-aastastele isikutele ja ka vanematele õppuritele. Samas sotsiaalmaksuseaduse kohaselt ei ole füüsilisest isikust alaealine ettevõtja vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumisest. Miks ei ole seadusandja rakendanud kahe grupi puhul maksustamisel ühetaolist lähenemist?

Avalik poliitika, õigus ja haldus on head siis, kui teatakse ja suudetakse faktidele toetudes tõendada, kellele ja miks vaadeldav seaduse säte, määrus või avalik teenus on hea ja kuidas see mõjutab erinevate inimrühmade hüvesid ja elukeskkonna riske.

Hoolimata asjaolust, et ÜRO Lapse õiguste konventsioon tunnustab last kui õigussubjekti, on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest ning täiskasvanu ja lapse dialoogis tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest. Lapsed on rahvastikurühm, kelle heaolu on keskse tähtsusega nii nende üldise olukorra ja elukvaliteedi seisukohalt kui ka tulevikku tehtava investeeringu kontekstis. Ka Sofias 6. aprillil vastuvõetud Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia (2016-2020) toetab eeltoodut, kusjuures Eesti, olles hetkel Euroopa Nõukogu eesistujariik, on kinnitanud eesistumisperioodi üheks peateemaks lapse õiguste kaitse.

Riik on kinnitanud vajadust alaealiste ettevõtlikkust toetada. MTÜ Lastekaitse Liit  juhib käesolevaga valitsuse tähelepanu eelnevast tulenevalt vajadusele vastavate sammude astumiseks, muuhulgas seaduseelnõu algatamiseks antud küsimuse lahendamiseks.

Samas on MTÜ Lastekaitse Liit seisukohal, et kahtlemata on tänuväärne, kui noor inimene saab võimaluse omandada töökogemuse ja üldise harjumuse tööd teha, kuid MTÜ Lastekaitse Liit peab oluliseks rõhutada Euroopa Sotsiaalharta ja direktiiv 94/33/EÜ põhimõtet, mille kohaselt ei tohi alaealise tööl käimine takistada tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist. Koolis käimine on ja jääb alaealise kõige olulisemaks kohustuseks ja õiguseks.