Lastekaitse Liit esitles ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavat aruannet
18. veebruar 2016Täna esitles MTÜ Lastekaitse Liit teatris NO99 ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavat aruannet.
Aruandes on kajastatud valdkondlikke arenguid ja viimastel aastatel vastuvõetud laste heaolu edendavaid seadusemuudatusi. Samuti on toodud välja kitsaskohad, mis vajavad Eestis täpsemat regulatsiooni ja ettepanekud olukorra lahenduseks.
„Paraku tuleb tõdeda, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Üheks põhjuseks on muuhulgas asjaolu, et paljudel kohalikel omavalitsustel, kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus, napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.
Eesti täitis ÜRO Lapse õiguste konventsioonist tuleneva kohustuse – esitades 2014. aasta juulis ÜRO Lapse Õiguste Komiteele Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täitmise osas. MTÜ Lastekaitse Liit edastas suuremate valdkondlike vabaühenduste nimel 31.10.2015 ÜRO Lapse Õiguste Komiteele konventsiooni täiendava aruande, ning tõi käesoleva aasta 2. veebruaril Genfis ÜRO Lapse Õiguste Komitees välja täiendava aruande peamised tähelepanekud. Oma tähelepanekud esitasid samal istungil ka õiguskantsleri esindajad.
Täiendavas aruandes rõhutatakse, et hoolimata viimase aja positiivsetest arengutest (sh laste ja perede arengukava 2020 vastuvõtmine, laste heaolu kajastavate statistiliste näitajate paranemine, lasteombudsmani institutsiooni loomine, füüsilist karistamist keelustava lastekaitse seaduse vastuvõtmine 2014. aastal, peretoetuste tõus, lastega seotud vägivalla seadmine kuritegevusevastasteks prioriteediks) tuleb laste ja noorte tugisüsteemi Eestis aktiivselt edasi arendada. Muuhulgas toonitatakse vajadust suunata omavalitsustesse sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks. Senisest enam on vaja koolitada laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste lähtumaks oma tegevuses lapse huvidest. Vajakajäämised on puudega ja psüühikahäiretega laste tugimeetmete tagamisel, samuti on eri tasanditel vaja pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalselt tõrjutud laste ning vähemate võimalustega laste kaasamisele.
Esitlusel osalenud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnas, et Lastekaitse Liit on teinud tänuväärse töö ja koostanud ÜRO Lapseõiguste konventsiooni kohta raporti, mis toob välja tänased väljakutsed laste kaitse tagamisel.„ 1. jaanuaril 2016 jõustunud lastekaitseseadusega on sotsiaalkindlustusameti kaudu esmakordselt rakendatud riiklik lastekaitse. Käesolevast aastast koolitab riik ka kõiki kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, et ühtlustada lastekaitse alast tegevust ja tagada kvaliteetne ning asjatundlik abivajava lapse kohtlemine. Laps peab saama oma vajadustele vastava abi ja toetuse eeskätt seal, kus ta peamiselt viibib, olgu see siis lasteaed, kool, tervishoiuasutus või perekond, kelle mõju lapse ea kasvades loomuomaselt kahaneb.“ lisas Tsahkna.
ÜRO Lapse Õiguste Komitee edastab esitatud aruannete ja kohtumiste põhjal Eesti Vabariigile lõppjäreldused ja soovitused Lapse õiguste konventsiooni rakendamise osas 2016. aasta sügisel.
Lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande leiab siit
Kokkuvõtte Lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest siit