Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman.

Eestis elas Statistikaameti andmetel eelmise aasta 1. jaanuari seisuga 237 000 alla 18-aastast last, kes moodustasid rahvastikust 18%. Kuigi lapsed moodustavad pea viiendiku Eesti elanikkonnast, ei küsita Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõuniku Andra Reinomägi sõnul lastelt sageli arvamust isegi mitte lapsi endid puudutavates küsimustes. „Kogumikust selgub, et kui kodustes asjades saavad lapsed endi hinnangul otsuste tegemisel enamasti kaasa rääkida, siis koolis on lastel aga oluliselt vähem võimalusi oma arvamust avaldada ning kõige vähem küsitakse nende arvamust ühiskonnas laiemalt – näiteks bussigraafikute, vabaaja veetmiste kohtade või lapsi puudutavate seaduste puhul,“ selgitas Reinomägi. Täiskasvanud võiksid tema sõnul lapsi rohkem kaasata erinevatesse laste eluolu puudutavatesse küsimustesse, sest lapsed on oma vajaduste osas parimad eksperdid.

Andra Reinomägi hinnangul on oluline, et kogumik „Laste heaolu“ ja sellega seotud Statistikaameti e-väljaanne „Lapse heaolu mõõtmise käsitlus“ võtavad vaatluse alla laste heaolu ja arengutingimused laiemalt, tuues ilmekalt esile selle, et laste heaolu ei seisne pelgalt pere majandusliku olukorra kirjeldamises. Oluline on vaadata ka laste osalust ja kaasamist, lapsi ümbritsevat keskkonda ja inimsuhteid, turvalisust, vanematega ühiselt veedetud aega ning mitmed teisi tegureid. Näiteks selgub kogumikust, et lapsed sooviks vanematega koos rohkem aega veeta ning kolmandik vanematest tunneb sageli, et neil ei ole lapse jaoks piisavalt aega. Tähtis on ka lapsevanemate toetamine: vanemad tunnistasid, et sageli napib neil teadmisi lapsevanemana toimetulekuks, seejuures ei tea pooled lapsevanemad kuhu või kelle poole abi saamiseks pöörduda ning kolmandik vanematest nentis, et nad ei julge abi küsida.

Kogumiku „Laste heaolu“ ja e-väljaande „Lapse heaolu mõõtmise käsitlus“ koostamisele on kaasa aidanud erinevate asutuste eksperdid ja selle kohta leiab rohkem infot Statistikaameti kodulehelt www.stat.ee.

Lasteombudsman (www.lasteombudsman.ee) kaitseb laste ja noorte õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti sai lasteombudsmani 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantslerile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded.