Lastekaitse Liidu arvamus psühhiaatrilise abi kättesaadavuse kohta alaealistele

Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus 115 SE

Arutelu Riigikogu sotsiaalkomisjonis
20.10.2020
MTÜ Lastekaitse Liit
lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar

14, alla 50%, iga kaheksas, 36, 170, 1991, 2017

Kõlab nagu rida täiesti suvalisi numbreid. Tegelikkuses see päris nii ei ole – nendel numbritel on oma lugu. Nagu on oma lugu ka igal lapsel ja noorel, kes vajab oma mures abi. Keda on vaja märgata, kes vajab meie märkamist. Need on vaid mõned numbrid, mis on aluseks MTÜ Lastekaitse Liit kindlale veendumusele toetada psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõud (115 SE) ja rõhutada selle vastuvõtmise vajalikkust.

14 alla 19-aastat last ja noort on teinud käesoleval aastal enesetapu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel. 

Alla 50% koolides on psühholoog, kuigi tegelikkuses peaks kool selle teenuse tagama. Samas nii rahvusvahelise heaolu uuring Children´s World (2019) kui ka viimane Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitavad tendentsi, et vanuse lisandumisega laste subjektiivne heaolu väheneb, väheneb nii koolirõõm kui halvenevad vaimse tervise näitajad. Eile Päevalehes avaldatud artiklis nentis Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu, et Eestis on vaimse tervise kriis. Koolides on läinud noorte mured tõsisemaks ja neid on rohkem. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver tõdeb samas artiklis, et statistika, peegeldades abisaamiseks pöördujate arvu, näitab igal aastal vaimse tervise probleemide kasvu, samas on tegelik vajadus ja psühhiaatriliste haiguste levimus palju suurem. Sel ja järgmisel aastal on oodata vaimse tervise probleemide tõsist kasvu seoses COVID-19 järelmõjuga.

Iga kaheksas laps tunneb iga päev, et on üksik ning tal pole kellegagi oma murest rääkida, selgus Lapse õiguste ja vanemluse uuringust (2018). Sealjuures tervelt viiendik (19%) vene ja muu koduse keelega lastest tunnevad rohkem väsimust ja üksindust ning seda, et neil pole oma murega kellegi poole pöörduda. Samasugune murettegev muster esineb ka kiusamise puhul, kus ligi kolmandik lastest ei räägi kiusamiskogemusest kellelegi. 

36 laste ja noortega seotud organisatsiooni (sh Lastekaitse Liit) saatsid juunis 2020 Riigikogu sotsiaalkomisjonile käesoleva eelnõu toetamiseks pöördumise, rõhutades, et psühhiaatriline abi peab olema võrdselt kättesaadav kõigile. Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisel tõid Eesti noored esile vajadust pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu internetis tegutsemise tagajärgedele, võrdsele kohtlemisele ja noorte vaimsele tervisele. Paraku ilmestab arv 36 ka protsenti täiskasvanutest, kes ei pea Eestis alates 2016 vastuvõetud lastekaitseseadusega keelustatud laste füüsilist karistamist vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks. 

170 last ja noort üle Eesti avaldas eile, 19. oktoobril 2020, Lastekaitse Liidu Noortekogu poolt veebis tehtud üleskutsele arvamust teemal: Kas Sinu arvates peab psühhiaatriline abi olema võrdselt kättesaadav kõigile, sealhulgas ka alaealistele? Sealjuures arvas 95% vastajatest, et psühhiaatriline abi peab olema võrdselt kättesaadav kõigile, sealhulgas ka alaealistele. Väljavõtted laste ja noorte tagasisidest:  

17-aastane Hanna Tartust: Kõik väärivad abi olemasolemise võimalust, vahet pole kas alaealine või mitte. Mentaalne stabiilsus või ebastabiilsus ei küsi vanust. 

18-aastane Kerttu Pärnumaalt: Laste ja noorte vaimne tervis peaks mõnes mõttes isegi tähtsamal kohal olema, kui täiskasvanute oma, sest kui kasvav ja arenev laps elab 24/7 “oma peas” väga negatiivses kohas, siis täiskasvanuna tekivad väga tõsised enesekindluse probleemid. Nad ei oska enda väärtust leida ning arvavad, et nad väärivadki kõige halvemat. Selletõttu peaks olema lastele ja noortele psühhiaatriline abi olema võrdselt kättesaadav. Samas paljud noored ei jõuagi psühhiaatrilise abini, sest nad teavad, et nende vanemad seda nõusolekut ei annaks või nad ei taha oma vanematele seda tunnistada, sest kardavad alavääristamist või muid ebavajalikke ja valesid kommentaare ja tagasisidet. 

12-aastane Kevor Hiiumaalt: Mõnedel alaealistel on elu väga halvasti läinud ja neil võib olla depressioon.

17-aastane Sirely Tartumaalt: Igaühe lugu on erinev. Mõne psühhiaatrilist abi vajava lapse vanemad on toetavad ja suhtuvad abi saamisesse positiivselt, ent on ka neid juhtumeid, kus nõnda ei ole. Lapsel peab olema võimalus taotleda ja vajadusel saada psühhiaatrilist abi.

13-aastane Karl Arkadi Valgamaalt: Mina arvan, et kõik väärivad abi isegi kui nad ei soovi või ei taha. See ei tee sind ebaviisakaks ega halvaks, me kõik oleme ja tulevikus vajame abi.

15-aastane Matilda Harjumaalt: Ka alaealistel peab olema võimalus enda soovi korral abi saada ning see ei peaks kuuluma arutlusele. Samuti tooksin välja, et mõnikord võivad lapse probleemid tuleneda vanemate tegudest või sõnadest. Olen ise kuulnud situatsioonist, kus ema ei taha last (16) psühhiaatri juurde saata ning ütleb, et laps “võib ju emaga oma muresid arutada.” Laps soovis aga professionaalset abi osaliselt oma ema käitumise tõttu. 

1991. aastal ratifitseeris Eesti Vabariik ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille üheks põhiprintsiibiks on lapse parimatest huvidest lähtumine. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses. Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021 prioriteedid – võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus; vägivalla vaba elu; lapsesõbralik õigusemõistmine; lapse õigused digitaalses keskkonnas – on jätkuvalt võrdselt aktuaalsed ka Eesti jaoks. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed. Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes lapse parimatest huvidest. 

2017. aastal Eestile tehtud soovitustes rõhutas ÜRO Lapse õiguste komitee, et riik peab tugevdama täiendavalt vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti lastele. Samuti peab riik tugevdama oma pingutusi noorukite enesetappude ärahoidmiseks, sealhulgas laiendades kättesaadavaid psühholoogilise nõustamise teenuseid ja tugipersonali kättesaadavust koolides ning kogukondades, samas kindlustades, et kõik lastega töötavad spetsialistid on piisavalt koolitatud, et ära tunda ja reageerida enesetapukalduvustele ning vaimse tervise probleemidele.

Deklareerimisest on vaja jõuda tegudeni. Lapsed peavad riigile olema olulised ka nüüd ja praegu, mitte ainult tulevikus, täiskasvanuina – tööjõu ja maksumaksjatena. Kui otsused puudutavad lapsi ja laste heaolu suurendamist, siis on need otsused vaja teha parteipoliitikat kõrvale jättes ning leida konsensus erakondade üleselt lapse huvisid arvestavalt. Tsiteerides Islandi peaminister Katrin Jakobsdóttir´it, siis inimõiguste edendamine nõuab poliitilist julgust ja tahet. 

Seega on Riigikogul viimane aeg näidata üles julgust ja tahet – täites ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisest tulenevat kohustust ja tagada käesoleva eelnõu vastuvõtmisega igale lapsele Eestis võimalus pöörduda abi saamiseks psühhiaatri poole.

Lisainfo: Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seadus 115 SE