Hea Kodanik: Koostööd teevad isiku-, mitte registrikoodid

Hea Kodanik 80, lk 22-23
Süvariik – mis, kes, kas üldse? Hea Kodaniku suvenumbris uurime ametnikuameti, riigi toimimise ja koostöö kohta vabakonnaga.

Kristi Märk
Lastekaitse Liit

Mis on ühist organisatsioonisisesel, organisatsioonidevahelisel, sektoriteülesel, riigisisesel ja rahvusvahelisel koostööl? Vastus on lühike ja lihtne – inimesed. Iga otsuse taga on inimesed isiku-, mitte registrikoodiga ning igaühel on võimalik anda oma panus ühiskonna arengusse.

Väärt inimesi ja organisatsioone, keda Lastekaitse Liidu kogemuse põhjal esile tõsta, on palju. Alustades sellest, et hiljuti tähistas kümnendat sünnipäeva meie ja Eesti Advokatuuri koostöös sündinud „Hea nõu lastega peredele”, ning lõpetades sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projektiga „Üheskoos laste ja perede heaks“, kuhu on kaasatud viis organisatsiooni ning kus käib esimene tegevusaasta.

Eriti soovime praegu esile tõsta üksikisikuid, kes on võtnud vastutuse ning astunud oluliselt rohkem lisasamme, kui keegi oleks osanud oodata. Kohati sarnased ja samas täiesti eriilmelised profiilid ja lähenemisnurgad näitavad, et igaühe võimuses on midagi ette võtta, et üldine olukord parem saaks.

Kindlasti olete ka teie märganud, kuidas kokkuvõttes ei olegi nii väga oluline kellegi organisatoorne või mistahes muu kuuluvus, vaid ennekõike hinge ja südamegaasja juures olemine, mis aitab kaasa nii koostööpartnerite leidmisele kui ka soovitud mõju ja muutuse tekitamisele.

Näiteks Tamo Vahemets on AS Eesti Raudtee turvajuht, kes veab lisaks põhitööle kodanikuna eest mitut MTÜd: Operation Lifesaver Estoniat (tuntuimad projektid „Lase rong läbi“ ja „Võta klapid peast“), Riveta spordiklubi, väikelaste vigastuste ennetust AGA MINA, Valge Õhupalli eeskujuliikumist.
Valge Õhupalli viimane ettevõtmine oli „Teeme lapsele pai”, millega kutsuti inimesi üles 1. juunil ehk lastekaitsepäeval südameid avama. Osalejaid oli lasteaialas-test kuni peaministrini.

Tamo Vahemets juhib iga päev enam kui 50 inimesest koosneva meeskonna tööd ning lisaks panustab mitmes MTÜs sellesse, et ka ühiskond laiemalt tervem ja tugevam saaks. Ta on hea näide, kuidas nii ametialaselt kui ka väljaspool seda vastutust võttes ja eri sektoritega koos töötades on võimalik palju ära teha. Ta ise on öelnud: „Eeskujud on kui majakad. Eeskujuks olemine ei maksa midagi, kuid sel on hindamatu väärtus.”
Vaid mõned päevad pärast koroonakriisi algust ja õpilaste distantsõppele suunamist sündis Kätlin Rohilaid-Aljaste ja Sven Jablonski eestvedamisel kodanikualgatus „Igale koolilapsele arvuti”, mille tuumikuga liitusid peagi Maria Rahamägi, Siimon Härm ja Daniil Golubev. Kiirelt üle-eestiliseks liikumiseks kasvanud algatuse abil vahetas kuu ajajooksul omanikku enam kui 1200 arvutit.

Üks selle algatuse suurimaid tugevusi on kindlasti see, et tuumiku liikmed, kellest mitu said omavahel tuttavaks just ühise missiooni kaudu, soovisid siiralt aidata, teiseks kahtlemata nende kui üksikisikute võimekus, töökus, pingetaluvus ja professionaalsus ning kolmandaks suur kontaktide võrgustik ja pidev sisuline töö nii üksikisikute tasandil (Facebooki grupi kaudu kaasati tuhandeid inimesi) kui ka avalikus ja erasektoris.
Kui lisada siia veel ka osav meediatöö ja teavitus või asjaosaliste idufirmanduse, kriisijuhtimise, avaliku halduse või ettevõtluse taust, saamegi kokku ühe tüki algatuse eduvalemist. Valemist, mille saab lihtsalt ja lühidalt kokku võtta kolme sõnaga: hoolime, märkame, aitame!

Prognooside kohaselt on vähekindlustatud ja suurperedesse vaja annetada igal aastal kuni 400 seadet. Seetõttu liikus algatuse „Igale koolilapsele arvuti” omavalitsuste ja ettevõtete vahelise info koordineerimine Lastekaitse Liidule, kes oli koostööpartnerina protsessis kaasas esimesest nädalast peale.

„Teinekord ei olegi vaja muud, kui märgata ja seejärel lihtsalt tegutsema hakata, kuna lahendus on siinsamas nina all,” ütles üks algatuse eestvedajaid Kätlin Rohilaid-Aljaste. Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala kutsub omalt poolt kõiki appi mõtlema ja tegutsema: „Soovin öelda suur aitäh nii selle algatuse eestvedajatele kui ka kõigile teistele, kes juba panustavad või meiega tulevikus ühinevad, et laste ja perede elu parem saaks.”

Iga suur asi saab alguse kellegi esimesest väikesest sammust. Nii Tamo Vahemets kui ka „Igale koolilapsele arvuti” said tunnustuse ka tänavuse „Lastega ja lastele 2020“ konkursil. Esimesele läks eriauhind ning teine sai sel aastal laste- ja noortežürii laureaadiks ning lisaks „Kriisimurdja” eripreemia omanikuks.

Lõpetuseks sobivad hästi Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last noortetoimetuse liikme Sirely sõnad:

„Tibusammul, kiire hoota,
igaüks võib maailma muuta.”