EPL online- november on lapse õiguste kuu

Lastekaitse Liit tähistab novembrit kui lapse õiguste kuud. Küsimustele vastab Lapse õiguste infokeskuse “Märka Last” juht Käthlin Mikiver.

Missugused on lapse õigused? Kuidas lapsevanemad Eestis lapse õigustesse suhtuvad, ärme siin laskume hetkel äärmustesse, vaid võtame keskmise Eesti pere.

Rääkides lapse õigustest räägime me inimõigustest. Lapsed on täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, aga kuna nad ei suuda alati iseseisvalt oma õigusi teostada, siis on vajalikud erimeetmed kaitsmaks laste õigusi. Lapsed väärivad pidevat ja süsteemset tähelepanu, et nende õigustest päev päeva järel kinni peetakse. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda ja hoolt. Kahjuks kõik vanemad ei suuda seda oma lastele pakkuda. Rõõm on siiski tõdeda, et asjad lähevad koguaeg paremaks. Kui 20 aastat tagasi lapsevanem tõesti võis imestusega küsida: mis need lapse õigused veel on, siis täna seda enam väga ei juhtu. Lapsevanem on aina teadlikum, väärtustab last ning kasutab nn positiivset kasvatusmeetodit, mis austab lapse õigusi ja lubab lastel kasvada vägivallatus keskkonnas. Laste häält on ühiskonnas üha rohkem kuulda. MTÜ Lastekaitse Liit korraldab 18. novembril juba 20.ndat korda üritust 101 last Toompeal, mis otseselt toetab laste osalust ühiskondlikes otsustusprotsessides.

Kas Eestis on juba ka seda ette tulnud, et laps oma vanemad kohtusse kaebab või ähvardab sellega? Välisriikidest on kuulda olnud selliste juhtumite kohta, mil laps on vanemad kohtusse kaevanud, sest neid on näiteks liiga järsult tuba koristama sunnitud…

Meile teadaolevalt, ei ole ükski laps Eestis oma vanemaid kohtusse andnud. See, et laps on oma õigustest teadlik kodanik, ei tähenda, et tal puuduksid kohustused. Meil kõigil on ühesugused õigused, kuid nendest õigustest tulenevad ka meie kohustused. Oluline on, et täiskasvanud selgitaksid lastele ka õiguste kasutamisest tulenevat eakohast vastutust.

Kas lapse õigused on meil ka kuskil seaduses kirja pandud? Kuidas need sõnastatud on?

Lapse õigused on sõnastatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille Eesti ratifitseeris 20.novembril 1991 ehk et käesoleval aastal tähistame 20ndat aastapäeva. Laste õiguste konventsioon reguleerib alaealiste olukorda riigis, viidates õigustele, kohustustele ja vanemate vastutusele. Seal on kirjas miinimumnormid, annab raamistiku, mida iga riik peaks lastele tagama. Näiteks artikkel 12, mis tunnistab lapse arvamusega arvestamise olulisust ehk et lapsel on õigus väljendada oma seisukohti ning teistel isikutel kohustus neid igas lapsega seotud olukorras arvesse võtta. Lapse õiguste konventsioonile tuginedes on koostatud ka Eestis hetkel kehtiv lastekaitse seadus. Samuti sisaldab lapse õigusi perekonnaseadus.

Konventsioon loob põhimõtted ja kesksed nõudmised, kuid nende normide rakendamine ja täitmine oleneb iga riigi sisestest õigusaktidest, tegevuskavadest ja poliitilistest otsustest. Kuid oluline on mõista, et riik üksi ainult seadustega lapsi kaitsta ei suuda, peamine roll jääb ikka lapsevanemale.

17. novembril toimub konverents, „Kuidas elad, Eestimaa laps?“, millest võtavad osa peamiselt ametnikud. Kuidas saab ametnik aidata kaasa lapse kasvukeskkonna loomisele? Kui tõsiselt ametnikud Eestis seda kasvukeskkonna loomist võtavad, kui me näeme näiteks seda, kuidas lasteaiahoonete katuselt kukub kive ja siseruumid hallitavad?

Peamised tegevused, mis otseselt puudutavad lapsi ja noori kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohaliku omavalitsuse töötajad on võtmeisikud teostamaks laste ja perede heaolu ning õiguste tagamist oma piirkonnas. Nende aktiivsusest ja professionaalsusest sõltub kohaliku kogukonna heaolu. Samas tulenevalt majanduslikust kitsikusest väheneb näiteks lastekaitsetöötajate/ sotsiaaltöötajate arv samal ajal kui inimeste vaesusega seotud probleemid süvenevad. Väiksemates kohtades on näiteks sotsiaaltöötajatel korraga mitu valdkonda katta – haridus, kultuur, sport, tervishoid, sotsiaaltöö, lastekaitse. Koormus on väga suur ning oma töös jõutakse peamiselt tegeleda vaid „tulekahjude kustutamisega”. Oluline on, et ametnikud ja otsustajad mõistavad laste ja peredega tehtava töö tähtsust ning väärtustavad seda. Et tööd nähakse kui investeeringut tulevikku mitte kui kulu. Lapsed ja pered peaksid olema kõigis poliitilistes otsustes prioriteediks. Riskide mõjudega edukas toimetulek eeldab probleemide  varase  märkamise ja sekkumiskoostöö tõhusust nii sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, justiits- kui ka teistes valdkondades.

Milline on olnud ühiskonna mõju laste arengule peale taasiseseisvumist ja kuidas on mõjutanud arenguid Eestis ühinemine  ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga 20. aastat tagasi? Nendele ja teistele küsimustele vastatakse 17. novembril MTÜ Lastekaitse Liit ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi ühiskonverentsil “Kuidas elad, Eestimaa laps?”. Konverentsist toimub otseülekanne MTÜ Lastekaitse Liidu kodulehel (konverents.lastekaitseliit.ee) ning kõigil neti teel kuulajatel on võimalik reaalajas nii kuulata kui ka küsimusi esitada.

Konverentsil hakatakse analüüsima ja strateegiate loomist planeerima, kuid missugused on need strateegiad, mis toimivad praegu, need lahendused, mida kasutatakse murekohtade lahendamisel täna?

Peamine roll on ikkagi lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatel, kes kaasates teisi erialaspetsialiste lahendavad probleeme. Abiks on kindlasti ka lastemure.ee ja lasteabi telefon 116 111. Tulevikus kindlasti aitab küsimuste lahendamisele kaasa ka tegevuste elluviimine, mida sisaldab 20. oktoobril Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Laste ja perede arengukava.

Novembris ilmub ka uus ajakirja „Märka last“ number. Missugune on seni selle ajakirja vastu huvi olnud? Palun tutvustage uue ajakirjanumbri teemasid.

Lugejate tagaside ajakirjale „Märka last“ on olnud väga hea. Kiidetakse teemade vajalikkust ning paljudele meeldib ka, et ajakiri on reklaamist vaba. Paljud teemad, millest ajakiri kirjutab, on saanud alguse lugeja pöördumisest või küsimusest. Kõige parem viis ajakirja lugeda on see endale koju tellida (ajakiri.lastekaitseliit.ee)


Ajakirja sügisnumbri fookus on laste seksuaalarengul ja -kasvatusel. Teema on vajalik kuna paljud tänased lapsevanemad ja pedagoogid pole ise sellealast haridust noorena saanud. Teema vajalikkust tunnistab ka lugu teismelistest emadest ja muredest mida rasedus liiga noores eas kaasa toob. Lemme Haldre Tartu Tugikeskusest annab nõu kuidas rääkida väikese 
lapsega seksuaalsusest, et ennetada tema sattumist väärkohtlemise ohvriks.
 
Viimasel ajal on ilmsiks tulnud juhtumeid, kus lapsed on elanud tingimustes, mis on seadnud ohtu nende tervise ja normaalse arengu. Õõvastavaid lugusid lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on see saanud võimalikuks ja mida saaks igaüks meist laste kaitseks ära teha. 
Just nendele küsimustele vastab ajakirja veergudel Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja.


Tõlkija ja psühhoterapeut Ly Ehin mõtiskleb Tommy Hellsteni raamatute üle. Mida on vaja ühel lapsel, et saaks tõepoolest laps olla ning kuidas saab ta kasvada armastusväärseks inimeseks.
 
Sügisnumbris jätkame ajakirja kevadnumbris alustatud kiituse ja karistuse teemat. kolmandik Lastekaitse Liidu internetiküsitluses osalenud vastanutest pidas karistamist reeglite eiramise korral õigeks ja tõhusaks. Vanemate kirjeldatud karistamisviiside efektiivsuse ja mõju üle arutleb Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres.


Inimesed vaikivad perevägivallast sageli kaua ega võta midagi ette. Vandeadvokaat Eve Ahas selgitab, mida tähendab lähenemiskeeld, ja julgustab lapsevanemaid vägivalla vastu abi otsima.

Kes on Eesti lastele nende lähedaste seast kõige suuremaks toeks, kas selleks on vanavanem, vanemad, õed-vennad või hoopis mängukaaslased? Mis on praegu Eesti laste kõige suuremaks mureks?

MTÜ Lastekaitse Liit viis 2008.aastal noorte seas läbi küsitluse, mille kohaselt 28% noortest pidas suhteid oma vanematega väga headeks, 34% pigem heaks ning 7% vastas, et suhted on pigem halvad või väga halvad. Samast küsitlusest tuli ka välja, et 38%-l on alati peres keegi, kelle poole nad saavad probleemide korral pöörduda ning 4% vastas, et neil ei ole kedagi, kellega oma muret jagada. Mure jagatakse emaga (59%), 57 % sõpradega ja 30% juhul isaga. Probleeme on palju ja erinevaid, kuid peamiselt on mure seotud õppetööga ning suhetega koolis (sõbrad, kiusamine jpm).

Maailmas on kindlasti ka palju niisuguseid kohti, kus on elu kehvem kui Eestis. Mille puhul peaksime oma koduriigi puhul rõõmu tundma, mis on meil eriti hästi, võib-olla paremini kui mujal?

Me võime olla väga uhked selle üle, et kõigil lastel on võimalik koolis käia ja haridust omandada ning arstiabi on igale lapsele tasuta. Meil ei ole sõdu. Kindlasti võime rõõmu tunda ka Sotsiaalministeeriumis loodud laste ja perede osakonna üle, kelle eestvedamisel valmis laste ja perede arengukava. Samuti loodi käesoleva aasta veebruaris Õiguskantsleri kantselei juurde laste õiguste osakond, mis täidab laste ombudsmani funktsiooni ning kelle poole saavad lapsed ise otse pöörduda oma õiguste kaitseks. Riiklikult toimiv tasuta lasteabi telefon 116 111 jpm. Need sammud näitavad, et riik peab lapsi ja peresid tähtsaks.

Kuidas me kõik saaksime laste elu paremaks muuta? Mida me peaksime märkama?

Peamine ongi märgata! Märka last! Ei ole vahet, kas see laps või pere on tuttav või võõras. Kui näeme probleemi, kui miski tundub olevat valesti, siis tuleb reageerida ja vajadusel sellest teada anda vastavale asutusele. See ei ole kaebamine, vaid tihti võib see olla ühe elu päästmine. Ei tohi mõelda, et mis nüüd mina, küll keegi teine sellest teada annab. Kui märkad, on Sul kohustus ka sellest teavitada. Kui kahtled ja ei tea mida teha, siis tasub alati näiteks helistada Lasteabi telefonile 116 111 või politseisse 110. Kui me kõik hooliksime ja märkaksime rohkem oma ümbruses toimuvast, oleks muresid vähem.