Videoloengud lapsevanematele

Ma ei tea, kuidas oma lapsega hakkama saada! Mida ma tegema pean?

Kindlasti on iga lapsevanem tundnud, et enam ei tea, mida peale hakata. Seda näiteks “jonniva” väikelapsega või pidevalt nutiseadmes viibiva teismelisega.

Lapsevanemani jõuab meedia kaudu aina enam juhtumid ja lood vaimse tervises muredest, enesetappudest või seksuaalsest väärkohtlemisest. Aga kuidas lapsevanem teab, et tema lapsega on kõik korras? Ja kuidas lapsevanem ise vajalikku tuge saab? Ja kui lapsevanemad on jõudnud sinna maani, et paarisuhe vaatamata pingutustele, tuleb lõpetada või on juba lõppenud – mida siis peaks tegema?

Kuues lapsevanematele mõeldud videos vastavad spetsialistid Sinu küsimustele:

  1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus?
  2. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist?
  3. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile?
  4. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib?
  5. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud?
  6. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus?

Videod alates 1. märstist – iga uus teema kahe nädala tagant.

Teemad ja küsimused on päris küsimused lapsevanematelt ning peredega tegelevatelt spetsialistidelt. Igapäevaelu, millega paljud lapsevanemad kokku puutuvad.

Iga teema all on täiendavat vaatamist ja lugemist, mis pidevalt täieneb.

Vene- ja ukrainakeelsed videod on samuti õige pea saadaval!Iga teema avaneb ja sulgub, kui klõpsate pealkirjale.Psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas märgata nutiseadme liigtarvitamist või sellest sõltuvust ning kuidas kokku leppida nutiseadmete kasutamine.

Videos saad vastused küsimustele:

  1. Miks peaks piirama digivahendi kasutamist?
  2. Kuidas ära tunda või eristada, et tegu on sõltuvuse või ületarbimisega?
  3. Kuidas lapsega rahumeelselt kokkulepeteni jõuda?
  4. Palun näiteid, kuidas teha kokkulepe lapsega?
  5. Millal peaks sõlmitud kokkuleppeid muutma?
  6. Kuidas teismelisega oleks hea neist teemadest rääkida? Mulle tundub, et tema tegevuste üle puudub minul kontroll.
  7. Mida pean tegema sel hetkel, kui laps on ilmselgelt nutiseadet ületarbinud ja ainus lahendus on seade lihtsalt ära võtta? Laps aga läheb endast välja.
  8. Kui laps hakkab nutiseadet vähem kasutama, siis mida ta selle vaba ajaga peale hakkab?

VIDEOD

LUGEMISEKS

Kliiniline psühholoog Anna Nõmmik annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas märgata ohumärke, kui lapsel ei ole kõik korras ja kuidas toetada oma lapse vaimset tervist.

Videost saad vastused küsimustele:

  1. Mis on vaimne tervis ja mis seda mõjutab?
  2. Mida mina saan teha lapse vaimse tervise toetamiseks?
  3. Mille järgi on võimalik aru saada, et lapse vaimse tervisega ei ole kõik korras?
  4. Millise lausega alustada rääkimist lapsega, kui märkan et tal on mure?
  5. Kuidas mu lapsel PÄRISELT läheb?
  6. Kui mu lapse vaimse tervisega ei ole kõik hästi – kuhu pöördun?
  7. Kas ma olen ise midagi valesti teinud, kui mu laps mind lööb või käitub “halvasti”?
  8. Kui teismeline “paugutab uksi” – kas peaksin minema talle järele?
  9. Mida ma ise pean tegema, kui minu emotsioonid on “laes”?

Peaasi.ee – olenevalt murest, vaata, kelle poole vaimse tervise küsimuste korral pöörduda.

Helista 112, kui laps vajab kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Lasteabi 116111 – lastega seotud küsimuste ja murede lahendamine ööpäevaringselt üle Eesti.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, hingehoidjad vastavad kell 16-24)

Ohvriabi kriisitelefoni 116 006 – kui oled lapsevanemana langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. Kriisinõustamine 24/7 vene, inglise ja eesti keeles.

Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis Infovoldik lapsevanemale | Õiguskantsleri Kantselei | 2016

Abiandjate andmebaas | lahendus.net

VIDEOD

LUGEMIST

Lastepsühhiaater Ere Vasli annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas rääkida lapsega enesetapust ja märgata suitsiidi ohumärke.

Videost saad vastused küsimustele:

  1. Mis vanusest laps võib kuulda suitsiidist?
  2. Kuidas lapsele suitsiidi selgitada?
  3. Kas on ka ohtusid, et lapsega suitsiidist rääkida?
  4. Millised on lapsel suitsiidi ohumärgid?
  5. Millised on suitsiidi TÄPSEMAD ohumärgid?
  6. Mida ma pean tegema, kui märkan oma lapsel suitsiidi ohumärke?
  7. Mu laps ütleb: “Ma ei taha enam elada” – mida peaksin tegema?
  8. Kas iga vihahoos tehtud ähvardust “”Ma tapan end ära!”” peaks tõsiselt võtma?
  9. Kui tõsiselt pean võtma lapse enesevigastust või arme käe peal?
  10. Kuidas ma saan igapäevaelus ennetada, et mu lapsel ei tekiks suitsiidimõtteid?
  11. Kuidas ma lapsevanemana toime tulen?
  12. Kust ma ise endaga toimetulekuks abi saan?

Peaasi.ee – olenevalt murest, vaata, kelle poole vaimse tervise küsimuste korral pöörduda.

Helista 112, kui laps vajab kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Lasteabi 116111 – lastega seotud küsimuste ja murede lahendamine ööpäevaringselt üle Eesti.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, hingehoidjad vastavad kell 16-24)

Ohvriabi kriisitelefoni 116 006 – kui oled lapsevanemana langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. Kriisinõustamine 24/7 vene, inglise ja eesti keeles.

Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis Infovoldik lapsevanemale | Õiguskantsleri Kantselei | 2016

Abiandjate andmebaas | lahendus.net

VIDEOD

LUGEMISEKS

Psühhoterapeut Merit Lage annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas rahumeelselt lahendada olukordi, kui laps väljendab tugevaid tundeid ja “jonnib”.

Videost saad vastuse küsimustele:

  1. Mis on jonn?
  2. Miks laps jonnib?
  3. Mida teha, kui laps väljendab tugevaid tundeid?
  4. Kuidas näha ja hinnata lapse vajadust, mitte ainult nö jonni või sõnakuulmatut käitumist.
  5. Millised nipid aitavad lapsevanemat rahulikumana hoida kriisi hetkel?
  6. Mis siis aitab kui jonn või tundepuhang on käes? Kuidas olukorda võimalikult kiiresti lahendada?
  7. Mida teha, kui mu laps lööb mind?
  8. Mul pole üldse “oma aega.” Kuidas ma saan end nii mitme tegevuse peale jagada?

VIDEOD

Kokkulepete tegemine ja piiride seadmine

Lapse käitumine

Lapsevanema toimetulek

Kontakt lapsega 

LUGEMISEKS

Lastemajateenuse juht Anna Frank annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas märgata ohumärke lapse seksuaalsest väärkohtlemisest ja kuidas seda ennetada.

Videost saad vastused küsimustele:

  1. Millised märgid viitavad, et mu laps võib olla seksuaalselt väärkoheldud?
  2. Kui ikkagi on väärkohtlemine toimunud, mida pean ette võtma?
  3. Kui tõsiselt peaksin võtma lapselt kuuldud infot võimalikust väärkohtlejast?
  4. Kuidas aru saada, et lapse käitumine on eakohane?
  5. Kas ja kuidas ma saan igapäevaelus ennetada, et mu last seksuaalselt ei väärkohelda?
  6. Kuidas ma tean, et lapsega töötav inimene on turvaline?

Lasteabi 116111 – lastega seotud küsimuste ja murede lahendamine ööpäevaringselt üle Eesti.

Helista 112, kui last on seksuaalselt väärkoheldud ja vajab kiireloomulist abi, elu päästmist (õnnetusjuhtum, kohene suitsiidiplaan, muul viisil oht elule või tervisele).

Lastemaja – lapsesõbralik erialade vaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks. Infotelefon (kättesaadav E-N 8.00-17.00; R 8.00-15.30) +372 5854 5498, info@lastemaja.ee

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused – kui last on seksuaalselt väärkoheldud ja vajab kiireloomulist abi olenemata vanusest – pöörduda 7 päeva jooksul, avatud ööpäevaringselt.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, hingehoidjad vastavad kell 16-24)

Ohvriabi kriisitelefoni 116 006 – kui oled lapsevanemana langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. Kriisinõustamine 24/7 vene, inglise ja eesti keeles.

Perearsti nõuandeliin 1220 jagab üldist terviseinfot.

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused Eestis Infovoldik lapsevanemale | Õiguskantsleri Kantselei | 2016

Abiandjate andmebaas | lahendus.net

VIDEOD

Seksuaalne väärkohtlemine

Lastemaja

Lapse seksuaalne areng

Seksuaalkasvatus 

Eakohane seksuaalkäitumine

LUGEMISEKS

Perekonnaõiguse vandeadvokaat Katrin Orav annab lapsevanemale nõuandeid, kuidas suhte lõppemisel kokku leppida edaspidine lapsega suhtlemine või mida teha olukordades, kui see ei toimi.

Videos saad vastused küsimustele:

  1. Kelle poole pöörduda, kui teise vanemaga kokkulepete sõlmimine last puudutavates küsimustes (elukoht, haridusasutus, suhtluskord) ei ole võimalik?
  2. Mis on hooldusõigus ja suhtlusõigus?
  3. Kelle poole pöörduda, kui vanem ei toeta last rahaliselt ja elatise osas kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik?
  4. Mida teha, kui pärast teise vanemaga kohtumist on laps stressis, ebaviisakas või lausa vägivaldne, ründav ja süüdistav minu vastu?
  5. Mida teha, kui teine vanem ei võimalda lapsega suhelda ja kohtuda?
  6. Mida teha, kui laps ise ei soovi väidetavalt suhelda ja on tõrges teise vanema suhtes?

VIDEOD

LUGEMISEKS

Videod lapsevanematele on filmitud Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks“ raames.