Soovitused osaluse ja kaasamise edendamiseks

Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 järgi peab igal lapsel olema õigus arvamuse avaldamiseks ehk see õigus kuulub igale lapsele.

Tähendusliku ehk sisulise osaluse tähendus Bouma ning tema kolleegide (2017) ja Lundy (2007) lapse osaluse mudelile tuginedes.

Bouma ja kolleegide mudel koosneb kolmest osast:

  1. teavitamine (hõlmab osalemisvõimaluse, eesmärkide, sisu, otsuste jms teadmist);
  2. ärakuulamine (sisaldab vaadete ja arvamuste väljendamise, lapselt teabe kogumise, temaga dialoogi pidamise ja individuaalsete kohtumiste võimalusi);
  3. kaasamine (hõlmab arvamuste ja vaadete ärakuulamist enne otsustamist, otsustusprotsessi kaasamist ja lapse vaatenurgaga arvestamist).

Bouma, H., Knorth, E. J., Grietens, H., & López, M. (2017). Betekenisvolle participatie van kinderen in de jeugdbescherming: Inzicht in het concept en de verankering in het Nederlandse jeugdbeschermingsbeleid. Groningen: Rijksuniversiteit Groningen.

Lundy (2007) lapse osaluse mudel koosneb neljast omavahel seotud osast:

  1. ruum (võimalus vaadete väljendamiseks, keskkonna loomine selleks),
  2. hääl (vaadete väljaütlemise võimaldamine),
  3. publik (kuulamine),
  4. mõju (lapse häälel põhinevad otsused).

Lundy, L. (2007). ‘Voice’ is not enough: conceptualizing Article 12 of the United Nations Convention on the Rights of the Child. British Educational Research Journal, 33(6), 927–942.

Lapse osaluse mudeleid on mitmeid, samas on nad omavahel sarnased: tähenduslikuks, sisuliseks osaluseks on vaja lapsega korduvalt suhelda ja dialoogi.

Suur väljakutse praktikas

Lastekaitsetöötajad on uuringutes välja toonud suure töökoormuse, liigse bürokraatia, sellest tulenevad ajalised piirangud, mille tagajärjeks võib olla lapse sisutühi, passiivne osalus. Lisaks puudulikud oskused eri vanuses lastega suhtlemisel, kontakti ja usaldusliku suhte loomisel. Samuti tuuakse esile kaitsvat käsitlusviisi ehk seda, kui soovitakse last kaitsta kahjulike mälestuste või ebamugavate vestluste eest. Võttes lapselt ära aga võimaluse osaleda, ei kaitse ega võimesta see last.

Uuringutes osalenud lapsed on üldjoontes kogenud pealiskaudset suhtumist ja suhtlust, info puudumist olukorra kohta, sh kodukülastuse või kohtumise põhjuse teadmatust, informatsiooni puudumist edasiste tegevuste osas. Kuigi enamus lapsi nägi oma lastekaitsetöötajat korduvalt, vesteldi nendega harva millestki sisulisest, mis oleks andnud lastele võimaluse oma juhtumi osas kaasa rääkida. Küsimused olid seotud pigem kooli, hinnete ja lemmikainetega. Noorematel lastel oli vähem võimalusi aktiivselt osaleda, oma arvamusi ja soove väljendada. Lapsed soovisid oma arvamust avaldada, kuigi võimalusi oma tegelikke mõtteid jagada oli vähe. Üldjuhul ei kogenud uuringus osalenud lapsed oma juhtumi hindamisprotsessis tähenduslikku osalust.

Mida siis ikkagi teha, et laps oleks tähenduslikult kaasatud osalema?

  • Siiras huvi lapse ja tema olukorra vastu, õppida teda tundma ja tema vajadusi. Lapsed hindavad seda ja see võimaldab luua keskkonna, kus neil on turvaline oma mõtteid väljendada.
  • Lapse kaasamine algusest peale, näiteks tema informeerimine, sh sellest, kes on see inimene ehk lastekaitsetöötaja, kellega ta kohtub, mis põhjusel kohtub, mis toimub edasi. „Tore oleks, kui lastekaitsetöötaja tutvustab, mis on ta nimi ja kuidas temaga kontakti saada, kui seda vaja on.“
  • Lapse lugupidav kohtlemine ja ausus. Laste kogemused viitavad, et nad tunnevad end paremini, teades, mis toimub. Adekvaatne info aitab neil mõista lastekaitsetöö sekkumisi ja nende tagajärgi.
  • Sisulised vestlused ja kannatlikkus ning laste muredesse tõsiselt suhtumine. Lapsed soovitasid ka rohkem märgata lapse tugevaid külgi.

Igal lapsega töötaval spetsialistil on võimalus lapse osalust edendada teda kuuldes ja ära kuulates.

 

Karmen Toros, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor

(kokkuvõte ettekandest, 18.11.2022, Lastekaitse Liidu aasta konverents)

Raamatus Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus käsitlevad erinevad autorid lapse osalusõigust, tuginedes lapse õiguste konventsiooni artiklile 12: lapse õigus väljendada vabalt oma vaateid kõigis temaga seotud küsimustes.

Raamatu eesmärk on nii lapse osaluse mõtestamine kui ka spetsialistide julgustamine õigustel põhineva praktika edendamiseks ja rakendamiseks. Lapse osalusest arutletakse lähtuvalt inimõiguste vaatenurgast. Raamatu lähtekoht on, et osalus on lapse parimates huvides tehtud otsuse eeltingimus.

Loe täpsemalt Märka Last veebiajakirjast.

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud

Lapse õiguste saadik on alla 18-aastane laps või noor, kes esindab iseenda ja teiste enda piirkonna alaealiste arvamust, mida aitab võimendada üle-eestiline saadikute võrgustik.

  • Laste kaasamisel on oluline arvesse võtta tema vanust ja võimekust. 5-aastane ei ole võimeline andma sisendit samas formaadis, samadel teemadel ja samas mahus kui 15-aastane. Samuti tuleks silmas pidada, et kui lapsi mõjutada just mingit kindlat tüüpi sisendit andma, ei ole tegu enam nende kaasamise, vaid mõjutamisega.
  • Laps peab andma sisendit vabatahtlikult ehk siis teda ei tohiks sundida ühelgi teemal arvamust avaldama, kui ta ise seda ei soovi.
  • On väga oluline, et igasugusele laste ära kuulamisele peab järgnema kuuldavõtmine ja tegutsemine. Kui seda ei järgne, on antud sisend ja lapse aeg raisatud ning tegu on youthwashinguga.
  • Laps vajab tihtipeale üpriski põhjalikku selgitust selle kohta, mida temalt eeldatakse. Pea meeles, et lapsel ei ole sama kogemustepagasit nagu täiskasvanutel ning suhtle temaga vajadusel lapsesõbralikus keeles!
  • Lapsed ja noored, eriti aga koolinoored, ei peaks sisendi andmiseks kulutama oma vabast ajast tundide kaupa aega. Ainuüksi kool ja kodutööd võtavad täiskasvanu päevase tööaja jagu aega. Laps teeb seda vabatahtlikult. Ära koorma teda üle ning ära pane valima unetute ööde või sisendi andmata jätmise vahel! Tuleb leida tasakaal.
  • Toeta last! Ta võib olla hirmul või segaduses, kui satub esmakordselt võõrasse olukorda.
  • Laps on inimene, ta ei ole kuidagi vähem väärt kui täiskasvanud! – Aveli (15)

Loe rohkem Märka Last veebiajakirjast „Kui kaasata, siis päriselt ja sisuliselt“.

Kuidas tõhusamalt kaasata?

  • Palun rääkige noortega silmast silma.
  • Palun arvestage, et vahel noored ei soovigi midagi teha, seega ei tohiks peale suruda.
  • Tuleks käia aktiivselt rääkimas koolides ja üritustel, kus noored viibivad.
  • Noored soovivad mõista, et spetsialiste päriselt huvitab noorte arvamus. On oluline kui noori kuulavad inimesed, kes päriselt tahavad meie arvamust teada.
  • Lapsi ja noori tuleks kaasata neid kõnetavatel teemadel.
  • Kaasamine võiks toimuda noortele tuttavatel platvormidel kui seda teha internetis.
  • Noored on erinevad, mõnele sobib olla internetis kaasatud, teised soovivad, et inimene, keda huvitab noorte arvamus, läheneks otse.
  • Suhtumist, et mida lapsed ikka teavad, oleks hea muuta.

Iga noor on väga erinev ja seetõttu ei ole kahjuks mingit kindlat nippi, mis toimiks kõikide laste peal nii, et kõik oleksid kohe kaasatud. Osad noored saavad infot sotsiaalmeediast, kus nad ise viibivad nt Tik Tok või Instagram, kus info liigub tohutu kiirusega ja kus saab alati ühe nupuvajutusega saata näiteks kuulutuse lingi sõbrale ka edasi. On ka palju noori, kellel ei ole sotsiaalmeedias kontosid ja saavad info kas ajakirjadest või polstritelt, mis on näiteks koolimaja seinal. See on küll üpris vana moodus, kuid endiselt kõige tõhusam. Kui koolis stendil ei oleks rippunud pidevalt kooli ürituste info ei oska neid ka mujalt otsida. – Marilin (16)

Iga laps ei taha olla kaasatud. Kuigi on oluline pakkuda võimalusi ka keskmisele Eesti noorele, siis on piir hägune ning mida kaugemale minna, seda suurem on risk, et asi lõppeb halvasti (ebakvaliteetne sisend, ebaadekvaatne sisend jms.) Samas on suurema riski puhul muidugi võimalik saada ligi ka paremale infole, avastada varem teadmata vaatenurgad, mis enamikel aktiivsetel noortel puuduvad. – Aveli (15)

Et tõhusamalt kaasata, tuleks leida ja uurida erinevaid viise, sh keskkondades, kus noored hetkel tegutsevad (nt Tik Tok) ja minna ajaga kaasa. Tuleks käia ise aktiivselt rääkimas koolides ja üritustel. Pöörduda laste poole täiskasvanulikult ja tekitada neis tunde, et just teda soovitakse üritusele või tema sisend on oluline.  Väikestes piirkondades on kindlasti kergem teha otse reklaami kui suuremates piirkondades. Kui näiteks huvijuht või noorsootöötaja tuleb silmast silma rääkima, et ta sooviks, et üritusele tuleksid, sõbrad ka kutsuksid, siis juba tunne, et keegi on sinu peale mõelnud ja tahtnud, et just sina tuleksid. See on samuti väga tõhus kutsumise ja kaasamise meetod. – Marilin (16)

Lapsi ja noori tuleks kaasata neid kõnetavatel teemadel. Kaasamine võiks toimuda noortele tuttavatel platvormidel, kui seda teha internetis. Minu jaoks isiklikult interneti teel arvamuse avaldamine pigem ei toimi, aga ilmselt paljudele noortele see sobib. Räägiksin pigem otse inimestega, keda huvitab noorte arvamus. Tähendusel, et spetsialiste päriselt huvitab meie kui noorte arvamus. Tunnetan siiski ühiskonnas endiselt veel seda, et mida meie kui lapsed ikka teame ja seda oleks oluline muuta. On oluline kui meid kuulavad inimesed, kes päriselt tahavad meie arvamust teada. – Marii (14)

Lapsi ja noori peaks kaasama väga lihtsalt lähenedes, näiteks intervjueerida noori tänaval, küsides ühe küsimuse mitme noore käest ja panna see Tik Tok keskkonda üles. – Inger Paula (17)

Et anda laste ja noorte häälele mõju, võiks korraldada konkursi või luua platvormi, kus kogutakse laste ideid aktuaalsetel või mõnel teemal, mida lapsed tahaksid, et parandatakse ja kuidas seda teha. See annaks võimaluse vaadata ühiskonda nö lapse pilgu läbi ja võib-olla tuua välja see, mida täiskasvanud ei märka. Konkursse saaks korraldada koolis, maakonnas, linna või üle-eestiliselt. Arvan, et seda ideed annaks täitsa arendada. – Tuule (14)Kaasamine peab olema läbimõtestatud tegevus. Noorteni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja noortelt seisukoha saamiseks on vaja planeeritud tegevusi.

  • Igal asutusel on vaja mõtestada, mis on kaasamise tähendus nende jaoks ning milline on suutlikkus, kuidas oma ressurssidega kaasata.
  • Näilikku kaasamist ei ole vaja ning see ei toimi.
  • Projektipõhiselt on võimalik algatada pikemaajalisi protsesse, ent jätkusuutlikum on institutsioonide poolne läbimõtestatud kaasamine.
  • Noored vajavad mitmekülgset kaasamist, erinevaid kaasamise vorme.

Kaasamine algab kodust, lasteaiast, koolist.  Riigi tasand ei ole esmane tasand kaasamiseks.

Kaasamine algab kohalikul tasandil (noorele lähimal tasandil) ja seda tuleb võimendada. Kaasamine saab alguse pisikestest asjadest. Positiivne näide: lasteaias said lapsed rääkida kaasa, mis värvi tulpe nemad soovivad.Hea kaasamise alustala:

  1. Konkreetne ametnik või isik, kellel langeb vastus ja kes kaasab.
  2. Et kaasata, tuleb võtta selleks aeg.
  3. Rääkida noortega nende keeles. Noortes huvi äratamine ning julgestamine neid kaasa rääkima.
  4. Mõistmine. Kui noor tunneb, et ta on mõistetud, tuleb ta kaasa.
  5. Tagasisidestamine on oluline.

(lühikokkuvõte paneeldiskussioonist, 18.11.2022, Lastekaitse Liidu aasta konverents)

Diskussioonis osalesid: Roger Tibar, Marcus Ehasoo, Valentina Moskaljova, Maris Neeno

Käesolevale lehele oleme koondanud abistavad infomaterjalid laste ja noorte kaasamisest ning osalusest. Julgustame materjalidega tutvuma ja neid kõikidele huvilistele jagama.

Aktiivset osalemist ja kaasamist!