Arvamus kollektiivsele pöördumisele “Alandada süüvõime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks Pärnumaa peksujuhtumid”

Lastekaitse Liit esitas 03.06.2023 Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse kollektiivsele pöördumisele “Alandada süüvõime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks Pärnumaa peksujuhtumid”. Lastekaitse Liit kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekuid ei toeta, ning ühtlasi avaldab nördimust, et laste karistamist toetavas pöördumises tehakse muu hulgas ettepanek karistamise, sh füüsilise karistamise keelu kaotamiseks.

Liit rõhutab oma arvamuses, et on alates taasloomisest 1988. aastal olnud seisukohal, et igasugune vägivald, nii füüsiline kui vaimne, on lubamatu. Lapse õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus, millest peavad osa saama kõik lapsed ilma igasuguste eranditeta. Vastavalt lastekaitseseadusele on igaühel meist kohustus teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest.

Lastekaitse Liit on seisukohal, et ka õigusrikkumise toime pannud laps on abivajav laps ja erinevate ametnike roll on lapse vajadused tuvastada ning lahendada. Oluline on varajane märkamine ja perede ning käitumishäiretega laste toetamine, samuti tugimeetmete kättesaadavus, sh koolis.

Liit juhib arvamuses tähelepanu, et tänapäevane lähenemisviis on kaaluda, kas laps suudab moraalselt ja psühholoogiliselt kanda vastutust toimepandud teo eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee, võttes arvesse Pekingi reeglites märgitut, soovitas üldkommentaaris nr 10 (2007), et riigid ei seaks minimaalset vanusepiiri liiga madalale. Soovituslik vanusepiir on 14 või 16 aastat, mis tähendab, et karistusseadustikus sätestatud vanusepiir 14 aastat on ÜRO Lapse Õiguste Komitee kohaselt sobilik.

Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine mitte karistamine. Oluline on kohelda alaealisi õigusrikkujaid täiskasvanud kurjategijatest erinevalt ning nende õiguskuulekale teele juhtimiseks peavad nendega lisaks õigussüsteemile tegelema ka sotsiaal- ja haridussüsteem.