Teabe puudumine võtab lapselt võimaluse osaleda tema elu puudutavates otsustes

Käesoleval hetkel on Eestis iseseisvalt oma lapsendamisest võimalik teada saada alles täiskasvanueas. Lapsendatud laps saab seaduse järgi oma lapsendamisest teada siis, kui lapsendajad soovivad info avaldada. Kui lapsendaja otsustab vaikida, ei pruugi laps oma bioloogilisest päritolust teada saada.

Praegu valmistab Eesti riik ette perekonnaseaduse muudatust, mille kohaselt saaksid lapsendatud lapsed tulevikus õiguse nende lapsendamisest teada saada. Edaspidi oleks VTK (Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus perepõhise asendushoolduse edendamiseks) kohaselt kõigil lapsendatud lastel seadusega õigus teada saada, et nad on lapsendatud ning perekonnaseaduse muudatusega suunataks lapsendajaid varakult lapsendamisest ka rääkima. Väljatöötamiskavatsuse protsessis räägib kaasa ka Lastekaitse Liit.

Lapsel peab olema õigus osaleda tema elu puudutavates otsustes

Lastekaitse Liidu projektijuht Helen Saarnik jagas möödunud nädalal Eesti Rahvusringhäälingule, et üks alus mõtestatud osalusele on ka teabe saamine. „Kui lapsel ei ole seda teavet, et ta on lapsendatud, siis see võtab temalt ka võimaluse osaleda täisväärtuslikult tema elu puudutavates otsustes,” kinnitas Helen. Helen selgitas, et kui varem hoiti lapsendamist laste kaitseks saladuses, on tänane ühiskond muutunud. Lapsi, kes on lapsendatud, ei vaadata ühiskonnas enam nii negatiivselt kui varem. “Lapsendamissaladus oli varem vajalik ka lapsendajate kaitseks, keda võidi stigmatiseerida selle eest, et nad ise ehk ei ole võimelised lapsi saama,” täpsustas ta.Helen on valdkonda uurinud ja selles toimetanud aastaid.  Juba 2013. aastal viis ta läbi temaatilise uuringu ning kirjutas lapsendamise teemalise bakalaureusetöö, milles selgus vajadus seadusi kohandada. Uuringus osalenud 56-aastane lapsendatud naine, kellele ei räägitud kordagi oma tegelikust päritolust, leidis, et hirmust lapsi haavata ja seetõttu infot bioloogilise perekonna kohta varjates, võib tekitada soovitule vastupidist mõju. Uuringus osalenud naine on kirjelduse kohaselt pidanud looma eneseidentiteeti oma tegelikku päritolu teadmata. (Karu, 2013)2021. aastal viis MTÜ Lastekaitse Liit läbi asendushooldusel elavate laste osalusuuringu, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemustest nende eluga seotud otsustes. Uuring kinnitab igati, et lapsele on  oluline rääkida tõtt ning informeerida teda olukorra ning tuleviku kohta. Uuringus osalenud lapsed rääkisid oma kogemustest, kuidas on neid kaasatud elukoha vahetuse otsustesse ja tõid näiteid nii headest kui ka halbadest kogemustest. Lapsed andsid soovitusi lastekaitsetöötajatele ja julgustasid ametnikke rohkem neid kaasama.  (Saarnik & Sindi, 2021)