MTÜ Lastekaitse Liit ettepanekud koalitsioonilepingusse

Lastekaitse Liit õnnitleb Eesti Reformierakonda, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Erakonda Eesti 200 valmistulemuste puhul. Eesti ratifitseeris 31 aastat tagasi ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille kohaselt peab riik laste huvidest lähtuma igas otsuses – mitte ainult deklaratiivselt vaid ka reaalselt tegutsedes. Oma riigi eest vastutame ju kõik koos ja igaüks eraldi, nagu on öelnud Eesti president Lennart Meri.

Lapse huvide ja õiguste esikohale seadmine, ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning tema seisukohtadega arvestamine on lapse õiguste konventsiooni üldpõhimõtted, millest lähtub Lastekaitse Liit oma kõikides tegevustes ja arvamustes. Need on põhimõtted, millest peab lähtuma riik igas oma otsuses, aga ka sõlmitav koalitsioonileping. Sealjuures unustamata, et erinevustest hoolimata on laste õigused ühesugused ja igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule ja heaolule. Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele.

Lastekaitse Liit on 1988. aastast alates avalikes huvides tegutsev apoliitiline mittetulundusorganisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on lapse õiguste ja huvide kaitsmine. Liit taasloodi Eesti lastearstide poolt 34 aastat tagasi eesmärgiga seista laste eest. Iga lapse õiguse ja huvide eest. Lastekaitse Liidu jaoks on iga laps oluline, sõltumata tema sünnijärjekorrast, leibkonnatüübist ja elukohast.

Ennetusnõukogu ja heaolu arengukava juhtgrupi liikmena palub Lastekaitse Liit koalitsioonilepingu koostamisel võtta arvesse nii Eestile (2017) ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt tehtud soovitusi, kui ka ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks (2021) kajastatud ettepanekuid.

MTÜ Lastekaitse Liit esitas detsembris 2022 ettepanekud erakondadele Eesti laste õiguste ja heaolu tagamiseks.Lastekaitse Liit palub koalitsioonilepingus arvesse võtta alljärgnevaid ettepanekuid:

1. Suurendada inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ametite baas- ja täiendõppes.
2. Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades.
3. Vähendada piirkondlikke erinevusi ja ebavõrdset kohtlemist (sh perehüvitiste seadusest tulenev). Tõhustada järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelist koostööd, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust.
4. Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisavalt lastekaitsetöötajaid ja neile oleks tagatud vajaminevad toetusmeetmend (sh supervisioon, mentorlus, juhendid, väljaõpe, vääriline palk). Toetada sihitatud rahastusega ennetusteenuste tagamist kohalikul tasandil.
5. Töötada statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise täiustamiseks välja lahendused erinevate andmebaaside ühildamiseks STAR-iga.
6. Suurendada lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid ja vanemaharidust.
7. Tugevdada kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandada koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskusi. Toetada laste osalemist kiusamise eri vormide ennetamisel, sh mitte ükskõikseks jäämist nende märkamisel.
8. Eraldada järjepidevalt ressursse kõigi, sh erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomiseks kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. See hõlmab koolitust, vajaliku õpikeskkonna kohandamist, kiusamisennetuse programmide toetamist. Tagada laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavus igas haridusasutuses. Arendada õpetajaharidust, õppematerjale (sh digitaalseid).
9. Suurendada lastele ja noortele suunatud vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, tagades samal ajal, et kõik lastega töötavad spetsialistid oleksid saanud vaimse tervise probleemide tuvastamiseks piisava väljaõppe.
10. Aidata kaasa perepõhise asendushoolduse arendamisele ning pakkuda kvaliteetset asendus- ja järelhooldust, et veelgi vähendada institutsionaliseerimist, sh lühiajaliste asendushooldusel viibimiste korral, eriti alla 3-aastaste laste puhul.

Loe lisaks:

Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta | ÜRO Lapse Õiguste Komitee | 2017

Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks | 2021

Lastekaitse Liit ettepanekud erakondadele Eesti laste õiguste ja heaolu tagamiseks | 2023