Arvamus toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõule 511 SE

9. märtsil 2022 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõule 511 SE.Lastekaitse Liit on eelnevalt esitanud Sotsiaalministeeriumile 07.04.2021 arvamuse seoses ligipääsetavuse seaduse eelnõu projektiga ja 27.08.2021 arvamuse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõuga, ning jääb eelnimetatud arvamustes esitatud seisukohtade juurde, paludes antud arvamusi käsitleda ühtse dokumendina.

Käesolevas arvamuses avaldab Lastekaitse Liit avaldab nördimust, et eelnõu seletuskirja lisas nr 3 (kooskõlastustabel) ei kajastu Lastekaitse Liidu poolt 27.08.2021 Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamus (kiri nr 1-8-2/21/44). Lastekaitse Liit juhtis antud probleemile tähelepanu ka Sotsiaalministeeriumile saadetud e-kirjaga 20.12.2021., paraku siiani tagasiside puudub. Lastekaitse Liit jääb oma 27.08.2021 arvamuses esitatud seisukohtade juurde.

Riik on viimase kahe aasta teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Ka käesolev eelnõu on Eestis ligipääsetavuse tagamisel samm edasi. Siiski, ligipääsetavuse rakkerühma põhikoosseisu liikmena rõhutab Lastekaitse Liit, et riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Nagu liit rõhutas ka oma arvamuses seoses ligpääsetavuse rakkerühma loomise eelnõuga (Riigikantseleile kiri 1-8/2/19/39), vaja on pöörata ligipääsetavuse puhul rõhku terviklikule lähenemisele. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas.

Liit tunnustas eelnõu koostajaid oma 07.04.2021 arvamuses, et erinevalt direktiivist, kus viidatakse küll vanusele, oli eelnõu projektis sihtgrupina välja toodud ka lapsed ja noored. Paraku aga käesolev eelnõu astub võrreldes aprillis 2021 esitatud projektiga olulise sammu tagasi, kuna eelnõust on eemaldatud sihtgrupina piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed (sh termini selgitus eelnõust), ning kitsendades teksti üksnes puudega inimestele.

Liit osundab oma arvamuses, et pelgalt puudega inimeste erivajadusi arvestav lähenemine võimaldab taandada kogu ligipääsetavuse temaatika võrdlemisi väikese ühiskonna osa vajadustele, mis omakorda võimaldab argumenteerida ühiskonna jaoks näiliselt kulutõhusamate suunatud erilahenduste poolt, nt invatakso vs ligipääsetavad ühistranspordipeatused ja veerem.

Lastekaitse Liit on seisukohal, et antud muudatus sihtgrupi kitsendamise näol ei toeta eesmärki parandada elukeskkonna ligipääsetavust, et tagada sel viisil võrdsed (pigem küll võrdsemad) võimalused ning parandada kõigi ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Lapsed on üheks sihtgrupiks, kellele ei ole Eesti ühiskonnas alati tagatud ligipääsetavus vajalikele teenustele, mistõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jaoks lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ja nende kohta käiva info kättesaadavuses kui mõistetavuses.Seotud arvamused: